Avaleht Kultuur Pärnumaal avas uksed kosmonautikamuuseum
Pärnumaal avas uksed kosmonautikamuuseum

Pärnumaal avas uksed kosmonautikamuuseum

Pärnumaal avas uksed kosmonautikamuuseumPärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi mererannas ligikaudu kaheksal ja poolel hektaril laiuv kosmonautikakeskus sai juurde ühe maja, kus avati kosmonautikamuuseum, kirjutab Pärnu Postimees.

Komuks kutsutavas majas on eksponaate veel vähevõitu, kuid need annavad pildi, milliseid museaale muuseum koguda kavatseb ja eksponeerida tahab. Jaagupi kosmonautikakeskuse peremees Aivar Merila iseloomustas äsja avatud muuseumi kohana, kus saab näha Nõukogude kosmonautika kõrgaja ja ülemaailmse kosmosevaimustuseaegseid vastava sümboolikaga esemeid, albumeid, plakateid ja raamatuid, märke, marke, maa- ja taevakaarte, aga ka konkreetselt Jaagupis asunud kosmonautide suvilaga seotud mälestusi ja fotosid.

“Kosmonautikakeskus on rajatudki Jaagupi omaaegse suvilakompleksi taastamise ja ümber ja juurdeehitamise käigus,” sõnas Merila Pärnu Postimehele. “Kompleksi kinnise iseloomu tõttu hakkas ümbruskonnas levima kuuldus, et tegu on hästi valvatud ja turvatud suvituskohaga, kus puhkasid kosmonaudid. See jutt ei osutunudki päris valeks.”

Merila kinnitas, et mälestuste põhjal on Jaagupi suvilakompleksis nõukogude ajal tõepoolest puhanud vähemalt paar kosmonauti, kusjuures hoonekompleksi hüütakse maailma esimese naiskosmonaudi järgi Valentina Tereškova majaks. “Suvilakompleksis on omal ajal peatunud Venemaa kuulsaid näitlejaid, kes pole küll kosmoses käinud, aga laval või filmilinal kindlasti kosmonaute mänginud,” tähendas Merila. “Kuivõrd 1960. ja 1970. aastatel produtseeriti sedalaadi kunstitoodangut niisama palju, kui teatrites ja kinos mängiti stahaanovlasi ja partisane.”

Muuseumis, mis on ümber ehitatud kunagise suvilakompleksi bensiinijaama hoonest, on eksponeeritud kosmosesümboolikaga asju, seinu kaunistavad Tartu ülikooli maaliosakonna üliõpilaste, suvel Jaagupi ümbruses valminud maastikumaalid, laes ripuvad Jasper Zoova võrkpunutised “Astronaut Armstrong ja tema muusa”.

“Me ei taha kujundada seda muuseumi nostalgiliseks järelehüüdeks, vaid esmajoones ootame põnevusega, mis tollest ajast kosmonautikaga seoses inimestel alles on ja mida neil pole kahju Komusse pakkuda, kas siis annetustena või deponeerituna,” rääkis Merila. “Ja nalja peab ka saama.”

Asjadega on muuseumi aidanud kosmonautikakeskuse sõbrad, Merila ütlust mööda kõige rohkem merebioloog Jüri Tenson, kes on kohtunud vähemalt kolme kosmonaudiga ja kosmoseasjanduse vastu teadlasenagi huvi tundnud. “Ilma Tensonita see muuseum vaevalt sündinuks,” sõnas Merila.

Jaagupi kosmonautikakeskus on puhkekompleks tänapäevalgi, muuseum on vaid üks selle osadest. Tulevikus ehitatakse muuseumimajale Merila kinnitusel teine korrus ja torn, kust saab vaadelda tähistaevast ja päevasel ajal linde või nautida niisama Jaagupi ranna kaunist merevaadet.

Kommentaarid