Avaleht Koos koroonast üle Peaminister tutvustas riigikogule koroonaviiruse mõjude leevendamise plaane
Peaminister tutvustas riigikogule koroonaviiruse mõjude leevendamise plaane

Peaminister tutvustas riigikogule koroonaviiruse mõjude leevendamise plaane

Peaminister Kaja Kallas esines täna riigikogu ees poliitilise avaldusega, et anda ülevaade koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast, mis kirjeldab otsuste langetamise põhimõtteid ja vajalikke tegevusi, et Eesti elu saaks koroonakriisist taastuda.

Peaministri sõnul on koroonaviiruse mõjude leevendamise kava uus, praktiline ja lihtsasti kasutatav kontseptsioon Eesti elu korraldamiseks. Kallas selgitas, et niinimetatud valges raamatus avaneb laiem plaan sellest, kuidas edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada. Samuti on valges raamatus ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte. „Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab, selleks et ohutase ei tõuseks punaseni,“ lisas valitsusjuht.

Peaminister märkis, et koroonaviirusega seotud olukorra hindamiseks võetakse kasutusele neljatasemeline riskidesüsteem: roheline, kollane, oranž, punane. Nendega tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. „Riskitasemete puhul on kirjeldatud tegevused, millega iga inimene, organisatsioon ja riik saavad koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata,“ rääkis Kallas. Käitumispõhimõtetele lisanduvad valdkondlikud kokkulepped eneseregulatsiooniks. Valitsusjuhi sõnul otsustaks ohutaseme tõstmise või langetamise valitsus koos teadusnõukojaga.

Kallase sõnul ei ole kavas kirjas konkreetseid numbrilisi mõõdikuid, mida ohutasemete arvestamisel jälgida. „Aasta koroonaga on õpetanud, et näitajaid, mida arvestada, on palju ja need on pidevas muutumises koos olukorra arengutega. See, mida me pidasime väga kõrgeks ehk punaseks riskitasemeks eelmisel kevadel, tundub täna madal ehk roheline ohutase,“ ütles ta. Peaminister märkis, et oluline on jätta ruumi paindlikkusele, et olude muutudes ka vastavalt mõõdikuid kohandada.

Valitsusjuht märkis, et reeglite loomisega ei soovita tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttelisi tingimusi. „Vastupidi, me tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunneksid oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel,“ rääkis ta. Peaministri sõnul alustatakse tänasest aruteludega, et kõik sektorid, mida senised piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma ettepanekud valdkondlikuks tegutsemiseks, et viiruseohtu vähendada. „See on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku,“ rääkis peaminister. „Nii astume koos olulise sammu, et edaspidi vältida ühiskonna vajadust lukku keerata ja hoida Eesti elu, Eesti majandust, Eesti inimesi.“

Peaministri sõnul leiab kavast ka riigi pikaajalised ja lühiajalised planeeritavad tegevused koroonaviiruse mõjude juhtimisel ja ühiskonna tugevdamisel. Ühe tegevusena rõhutas Kallas vajadust luua meditsiinitöötajate reserv. „See toimiks sarnaselt kaitseväe reservile, kust spetsiaalse väljaõppega reservväelased kutsutakse kriisihetkel appi,“ rääkis ta. „Olgu need siis meditsiinitudengid, praktiseerimise lõpetanud arstid-õed, kaitseväe parameedikud või vabatahtlikud, kes tahavad kriisis aidata. Reservi peaksime valmistama ette just ajal, kui meil kõige akuutsemat kriisi ei ole,“ lisas valitsusjuht.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Urmas Reinsalu (I) ja Mart Helme (EKRE).