Avaleht Haridus Peaminister vastas arupärimisele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta
Peaminister vastas arupärimisele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta

Peaminister vastas arupärimisele eestikeelsele haridusele ülemineku kohta

Riigikogu liikmed Raimond KaljulaidRiina SikkutHeljo Pikhof ja Eduard Odinets esitasid peaminister Kaja Kallasele arupärimise valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 kohta (nr 73), milles nad soovisid saada teavet eestikeelse hariduse tegevuskava käivitamise kohta.

Arupärijad tahtsid peaministrilt teada, kas tegevusprogrammis sätestatud haridusministeeriumi ülesanne koostada eestikeelse hariduse tegevuskava võib pidada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks valitsuse poolt.

Peaminister vastas jaatavalt ja nimetas tähtajaks hiljemalt 2035. aasta.

Arupärijad soovisid veel teada, kas näiteks on kokku lepitud, et vastav tegevuskava võetakse vastu valitsuse otsusena või esitatakse see heakskiitmiseks riigikogule.

Kallas selgitas, et riigikogu on olnud kaasatud eestikeelse arengukava 2021–2035 koostamisse, mis on tegelikult ka üheks sisendiks selle tegevuskava koostamisel, aga sellele vaatamata ta toetab haridusministeeriumi lähenemist, kes on avatud arutlema koostatud tegevuskava üle nii riigikogus kui ka laiemalt avalikkuses ja huvirühmades. „Oluline on see, et selle tegevuskava koostamisel on kaasatud võimalikult lai kogukond keeleõppealaseid esindajaid, sealhulgas katuseorganisatsioonid, võrgustikud, teadlased, lapsevanemad ja asjasse puutuvad muud tegelased,“ ütles Kallas.

Peaministri sõnul on hetkel haridusministeerium koostamas seda tegevuskava ja nii varajases etapis ei ole veel plaanis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta. Kõik vajalikud seadusemuudatused selguvad tegevuskava käigus. Kui on selge, mis täpsed sammud tuleb astuda, siis on selge ka, kas tuleb muuta seadust ja kuidas tuleb muuta seadust.

Kallas rõhutas, et seda tegevuskava tulebki mõista täpselt nii, nagu kirjas on, et käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ja jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.

„Valitsus lähtub selle tegevuskava koostamisel ka riigikogus arutatud eesti keele arengukavast 2021–2035, kus on kirjas eesmärk,“ ütles peaminister ja tsiteeris arengukava: „Eestikeelne kooliharidus: on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, see tähendab õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise Eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.“ „Selle eesmärgi täitmiseks on kokku kutsutud eestikeelse hariduse tegevuskava töörühm aprillis 2021 ja tegevuskava valmimise tähtaeg on selle aasta november. Töö tulemusena saavad kirjeldatud tegevused, mille abil liikuda edasi kvaliteetse eestikeelse haridussüsteemi suunas,“ ütles Kallas.

Peaminister vastas veel arupärimisele korralduse kohta mitte kanda kaitseväe vormi (nr 79). Kaitseminister Kalle Laanet vastas samateemalisele arupärimisele vormi kandmise keelamise kohta 9. mail (nr 80).

Arupärimistele humanitaar- ja rahvusteaduste alarahastatuse (nr 68), huvihariduse toetuse hiigelkärpe (nr 74) ja huvihariduse rahastamise (nr 75) kohta vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali, Henn PõlluaasaPaul Puustusmaa ja Jaak Valge haridus- ja teadusminister Liina Kersnale esitatud arupärimise arutelu eestikeelse hariduse tegevuskava ja ühtse vene-eesti kooli poole liikumise kohta (nr 78) jäi pooleli seoses esmaspäevase istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli. Jätkatakse teisipäevasel istungil.