Home Poliitika Peaminister vastas kahele arupärimisele
Peaminister vastas kahele arupärimisele

Peaminister vastas kahele arupärimisele

Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete arupärimistele Turba-Risti raudtee väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast (nr 138) ning Tallinna haigla ja meditsiinikopterite projektide väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast (nr 139)

Riigikogu liikmed Taavi Aas, Dmitri Dmitrijev, Marika Tuus-Laul, Jaak Aab, Aadu Must, Jüri Ratas, Mailis Reps, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Anneli Otti ja Siret Kotka esitasid arupärimise Turba-Risti raudtee väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Arupärijad viitasid asjaolule, et 30. juunil tegi valitsus poliitilise otsuse jätta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja Turba-Risti raudtee ehitamise projekt. Sisuliselt on see projektilt viimasel sekundil rahastuse äravõtmine.

Kallas märkis, et Euroopa Komisjon tegi 27. mail 2020 ettepaneku luua taasterahastu, mille eesmärk on toetada COVID-i kriisis kannatada saanud majandusi läbi investeeringute ja reformide. Taasterahastu toetusmaht Eestile pidi algsete arvutuste kohaselt olema 1,1 miljardit eurot, kuid tänu Eesti majanduse prognoositust kiiremale majanduskasvule väheneb meie toetusmaht 863,3 miljoni euroni.

„Seetõttu tuli kava korrigeerida ja viia selle maht vastavusse lõpliku toetusmahuga. Kuna kava ei ole võimalik enam esialgsel kujul ellu viia, siis on liikmesriigil vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu regulatsioonile võimalik esitada Euroopa Komisjonile ettepanek kava muutmiseks,“ ütles Kallas.

Kallas selgitas, et eeltoodud asjaoludel 30. juunil valitsus tegi otsuse Turba-Risti raudtee rajamine taastekavast välja arvata. „Turuolukorrast ja märkimisväärsest kallinemisest lähtuvalt ei ole riigil võimalik kõiki kavandatud raudteeinvesteeringuid varasemalt plaanitud ajakavas ja mahus rahastada, mistõttu tuleb paratamatult osa neist ootele panna ja keskenduda esmajärjekorras neile, kus reisijate arv ja kaubaveo mahud ning sellest tulenevalt sotsiaal-majanduslik mõju on suurem,“ ütles Kallas.

Peaminister nentis, et kogu Haapsalu raudtee taastamiseks vajalikke vahendeid ei ole olemas olnud ka teiste valitsuste ajal.

Kallas märkis, et riik on arendanud ja taastanud läänesuunalist raudteed ehk Turbasse viivat raudteed etapi kaupa. „Enne kui raudtee jõuab Läänemaale, on vaja rajada ja rekonstrueerida Harjumaal asuv läänesuunaline taristu. Valminud on Riisipere-Turba lõik ning rongiliiklus Tallinna-Keila-Turba lõigul toimib. Investeeringu maksumuseks oli circa 8 miljonit eurot,“ selgitas peaminister. Ta ütles, et lisaks olemasoleva raudtee arendamisele otsustas valitsus käesoleva aasta augustis rekonstrueerida Vasalemma-Riisipere raudteelõiku ligi 3,2 miljoni euro eest, et tõsta seal 7,2 kilomeetri ulatuses kiirusi. Ühtlasi jätkati Haapsalu raudteede projekteerimistöödega, et tulevikus riigieelarveliste võimaluste tekkimisel Haapsalu raudtee arendamisega edasi minna.

Vastates arupärimisele Tallinna haigla ja meditsiinikopterite projektide väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast kordas peaminister sama põhjendust vahendite eraldamata jätmise kohta nagu see oli Turba-Risti raudtee rahastamise kohta.

Kallas selgitas olulist põhjust, miks valitsus loobus Tallinna Haigla projektist. „Need olid Riigikontrolli välja toodud projekti puudutavad tõsised puudused,“ märkis ta. Näiteks oli puudulik arusaam maksumusest. Puudus selgus rahastamises, millise osa kogumaksumusest rahastab riik ja millise osa rahastab Tallinna linn. Hindamata oli ka see, kas Tallinna Haigla tegevusmahtude kavandamisel on arvestatud ka teiste haiglate funktsionaalsete arengukavadega ning on välditud põhjendamatut dubleerimist ja üleinvesteerimist.

„Sellest lähtuvalt otsustasime Tallinna Haigla sellest taasterahastust välja võtta ja teha ettepanekud teiste projektide jaoks. Kõige olulisem asi tegelikult seal, mida ka riigikontrolör toob välja, on see: seda taasterahastu raha saab kasutada ainult projektideks, mis saavad valmis 2026. aastaks. Niipea kui üks projekt nendest projektidest ei saa valmis 2026. aastaks, kõik teised projektid kaotavad ka raha. Ja see on väga suur raha, mille eest me saame tegelikult regionaalselt teha investeeringuid ja aidata Eesti elu edendamisele kaasa,“ märkis Kallas.

Peaminister ei pidanud vastama täna arupärimisele valitsuse töövõime ja pädevuse kohta, sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle GrünthalPeeter Ernits, Mart Helme ja Tarmo Kruusimäe.