Avaleht Eesti elu Peapiiskop Urmas Viilma: tänase päeva sõnumis on tähendusrikkalt ühendatud rahu ja valgus
Peapiiskop Urmas Viilma: tänase päeva sõnumis on tähendusrikkalt ühendatud rahu ja valgus

Peapiiskop Urmas Viilma: tänase päeva sõnumis on tähendusrikkalt ühendatud rahu ja valgus

Täna, Issanda templissetoomise pühal ehk küünlapäeval ja Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeval pidas peapiiskop Urmas Viilma jutluse Tartu Jaani kirikus.

Oma jutluses peatus peapiiskop Viilma Piibli kirjakohtadel, mis kõnelevad sellest, et Jumalal aja peremehena on suveräänne positsioon – õigus ja vabadus – aega inimese ja ülejäänud loodu tarvis välja mõõta ja jagada. Pühakirja tsiteerituim kirjakoht Koguja raamatust algab tõdemusega, et „igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all“ ning lõpeb tänasesse, Tartu rahu 100. aastapäeva hästi sobituva konstateeringuga, et „aeg on sõjal ja aeg on rahul“.

„Jumala poolt inimeste jaoks välja mõõdetav aeg ja jagatav arm on selles osas sarnased, et nende täpse mõõdu määrab Jumal ainult talle endale teadaolevate kriteeriumite alusel,“ ütles Urmas Viilma. Hoolimata sellest, et Tartu rahulepingu allakirjutamine ja kehtima hakkamine on ajas mõõdetuna vaid silmapilk, on selle ajalooline tähendus eesti rahva mineviku ja tuleviku seisukohast hindamatu, nagu on lepingu sõlmimisest möödunud sada aastat omakorda vaid silmapilk aja pikas loos, lausus peapiiskop.

Aja ja hetke mõistliku kasutamise osas ei ole inimesed enam üksteisega võrdsed, tõdes Urmas Viilma ja leidis, et meil põhjust olla tänulikud, et Eesti – Vene rahuläbirääkimiste Eesti-poolse delegatsiooni juhil Jaan Poskal oli lisaks kogemustele jumalikku tarkust talle kingitud aega ja hetke arukalt kasutada. Jaan Poskale endale määratud aeg lõppes 7. märtsil 1920, mil Tartu rahuleping polnud veel jõustunudki.

Jumal on meie väikesele rahvakillule kinkinud mitmeid soodsaid silmapilke, sõnas peapiiskop Viilma. Lisaks Eesti Vabariigi väljakuulutamisele 1918. aastal ja Tartu rahu sõlmimisele 1920. aastal oli tema sõnul sellisteks silmapilkudeks kindlasti iseseisvuse taastamine, 1991. aastal aga võib-olla ka Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse 2004. aasta kevadel. „Peamine on, et me selle kingitud armu eest oskame tänada ning mõistame, et meie riiklik iseseisvus ei ole – paljude teistegi väikerahvaste karmi saatust silmas pidades – midagi enesestmõistetavat senikaua, kuni maailmas leidub riike, mida juhivad liidrid, kes ei pea kinni rahulepingus sõnastatud ja igaveseks ajaks, mitte kõigest silmapilguks kestma mõeldud lubadusest,“ rõhutas Viilma.

Tartu rahulepingut jääb sümboliseerima lepingu allkirjastamise laual põlenud silmatorkavalt ereda leegiga küünal, millest sai ka vaibakunstnik Anu Raua poolt mõne päeva eest esitletud Tartu rahule pühendatud vaiba üks kesksetest sümbolitest. „See küünal juhatab meid sümboolselt tänase küünlapäevani ning kirikukalendris sellele kirikupühale märgitud juhtmõtteni: Kristus – Jumala kirkuse sära,“ tõi Urmas Viilma välja sümboolse seose.

Küünlapäeva sõnumis tähendusrikkalt ühendatud rahu ja valgus sümboliseerivad Jeesuses Kristuses inimkonnale saabunud igavest õnnistust, ütles Urmas Viilma. Peapiiskopi sõnul pidas Jaan Poska Tartu rahu eest saadud kõige suuremaks tunnustuseks tänaval juhuslikult juurde astunud vanema naisterahva õnnistavat ristimärki koos sõnadega: „Te päästsite me pojad. Jumal õnnistagu teid selle eest!“ Lõpetuseks lausus peapiiskop Urmas Viilma: „Õnnistagu meidki tänasel pidupäeval Rahuvürst ja Maailma Valgus Issand Kristus!“

Jutluse tekst eesti keeles SIIT!

Jutluse tõlge inglise keelde SIIT!

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga