Peeter Langovitsi näitus teeb tagasivaate Pariisi 1991-1992
3. mail avatakse Tartu vanas anatoomikumis fotograaf Peeter Langovitsi retrospektiiv “Tagasivaade – Pariis 1991, 1992”.
Näitus on valminud koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis ja pühendatud Eesti-Prantsuse diplomaatiliste suhete 100. aastapäevale (1921–2021). Eksponeeritud fotod kujutavad Pariisi ja emotsioone sellest linnast eestlaste jaoks märgilisel perioodil – vahetult pärast iseseisvuse taastamist, kui piirid avanesid.
“Olen hingelt tänavafotograaf, elujäädvustaja, kes – püüdes osaleda märkamatult vaatlejana kirevas ja kordumatus tänavateatris – otsib hetki, mis väljendaks minu suhet ümbritsevaga,” sõnab Peeter Langovits. “Ammune unistus oli külastada Pariisi, suurlinna, millest olin näinud palju suurepäraseid jäädvustusi fotokunstiklassikutelt. Hinges oli soov tunnetada metropoli argirütmi, nautida hetkekski seal valitsevat atmosfääri. Pärast Eesti taasiseseisvumist sattusin Pariisi kahel järjestikusel aastal detsembrikuistel tööreisidel ja töövälisel ajal tutvusin linnaga seal sihitult ringi uidates, jäädvustades kõike, mis meeli erutas. Nii arhitektuuri kui ka inimesi tänaval, argisituatsioone ja kõige tavalisemaid asju. Kuigi olen ka hiljem Pariisis viibinud, mõjub toona jäädvustatu erilisena – need olid esmaemotsioonid, see oli sõõm vabadusest, mulle võõrast ja lõputuna tunduvast keskkonnast.”
“Idee koostada retrospektiiv Pariisist sobis hästi täiendama näitusesarja “Tagasivaade”, mida olen viimastel aastatel korraldanud. Enda rõõmuks avastasin näituse komplekteerimisel, et pildipakis praktiliselt puudusid lavastatud ülesvõtted! Neist anonüümsetest argistest kildudest sai kokku kirju fragmentaarium Pariisi paikadest, kuhu tookord lühikese aja jooksul jõudsin. Ma ei tee siin suuri üldistusi ei Pariisist ega prantslastest, pigem pakun näitusega äratundmisrõõmu ja võimalusi märgata aastatega toimunud muutusi, aga ka sedagi, et turistimagnetite kõrval võib leida palju põnevat,” lisab Langovits.
Peeter Langovits (sünd. 1948) on töötanud pressifotograafina üle 30 aasta: aastatel 1987–1995 ETA (Eesti Telegraafiagentuur) fototoimetuse peatoimetajana, 1995–2014 ajalehe Postimees fotoreporterina ja seejärel tänaseni vabakutselise fotograafina. Paljude dokumentaalsete fotonäituste autorina on ta pühendunud eelkõige igapäevaelu jäädvustamisele sooviga fotode kaudu käsitleda suhteid kiiresti muutuvas keskkonnas. Langovits esindab nn subjektiivset dokumentalismi ja põlise linlasena on linn olnud temale inspiratsiooniallikaks. Ta on osalenud alates aastast 1973 enam kui 350 erineval näitusel või konkursil ning korraldanud üle 70 erineva isiknäituse nii kodu- kui ka välismaal.
Näitus, mis kunstidekeskuse peatse sulgemise tõttu jääb galeriis viimaseks, on avatud 18. juunini.
