Avaleht Eesti elu PIDUPÄEV! Otepää peab pidupäeva
PIDUPÄEV! Otepää peab pidupäeva

PIDUPÄEV! Otepää peab pidupäeva

Otepää 1926.aastal Foto: erakogu.
Otepää 1926.aastal
Foto: erakogu.

1.aprillil 1936. aastal, 80 aastat tagasi, anti Otepääle Riigivanema Konstantin Pätsi dekreediga linnaõigused. Otepää peab 1.aprillil kahte tähtpäeva – linna 80.sünnipäeva ja Otepää esmamainimise 900. aastapäeva.

Enne linnaõiguste saamist asetses Otepää linna asukohal Nuustaku alev. 1919.aastal anti Nuustaku alevile iseseisva alevi õigused. Esimeseks alevivanemaks sai Hendrik Steinfeld.  13.augustil 1922 muudeti Nuustaku alev Otepää aleviks. 1924. aastal elas Otepääl 1777 elanikku.

Kohalik leht Otepää Teataja kirjutas 80 aastat tagasi, et linn oli 1.aprillil piduehtes, kaunistaud lippude ja roheliste vanikutega. Linna nimetuse pidulikul tseremoonial oli kohal peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu ja palju külalisi üle kogu Eesti – linnapead Valgast, Tartust, Narvast, Rakverest, Tapalt, Võrust ja Viljandist, riigiasutuste juhid, jne. Suurem osa külalisi jõudis kohale kell 8.00 omnibussiga. Kavas oli aktus, paraad ning õhtul tuletõrjemajas ball, kuhu olid oodatud kõik linnakodanikud. Kohal oli ka filmimeister, kes kõik üles jäädvustas.

Otepää linnaks saamine äratas tähelepanu üle Eesti. Näiteks kirjutati Postimehes 1.aprilli 1936. aastal, kuidas „Muistne Eesti linn ärkas uuesti ellu.“ Pidustused algasid juba 31.märtsil, mil toimusid aleviku „matused“, sel puhul korraldas tuletõrjeselts ja kaitseliit  õhtul tõrvikutega piduliku rongkäigu läbi linna. 1.aprillil kell 12 toimus vastse linnavalitsuse esimene koosolek, mille avas volikogu esimees Valter Jentson, sõna võttis linnapea Julius Niklus. Koosolekule järgnes paraad, mille järel peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu pidas kõne ja andis linnapeale üle linna lipu.

Otepää Teataja erilehest 8.aprillil 1936 saab lugeda, et õhtuse koosviibimise ajal tuletõrjeseltsi majas loeti peolauas ette arvukas õnnitlustelegrammid, nende seas ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johannes Laidoneri tervitus. Peeti rohkesti tervituskõnesid, koos lauldi Gustav Wulff-Õie „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa“, laulu autor viibis ise ka külaliste hulgas. Pidu kestis südaööni, peaministri asetäitja lahkus koos kaaskonnaga varem ja tegi tagasiteel põgusa peatuse Palupera vallavalitsuses. Linnapidustused jätsid külalistele hea mulje, eriti olevat peaministri asetäitjale Kaarel Eenpalule meeldinud see, et koosviibimist korraldab kohalik naispere esines rahvariideis.

Otepää linnapidustused möödusid väga meeleolurikkalt: “Rahvas kohapääl võttis asja tõsiselt ja tegi kõik, et pidustused hästi korda läheksid.”

1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22.oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn  Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. Seisuga 01.01.2016 elab Otepää linna territooriumil 1982 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 ha.

Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprill 1936.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga