1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. POLIITILINE AVALDUS I Peaminister tegi poliitilise avalduse seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga
POLIITILINE AVALDUS I Peaminister tegi poliitilise avalduse seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga

POLIITILINE AVALDUS I Peaminister tegi poliitilise avalduse seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga

Peaminister Jüri Ratas märkis poliitilises avalduses seoses Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kavaga, et seoses koroonaviirusega kaasnes väga tõsine mõju majanduse toimimisele ning väljavaadetele, mis on pannud paljud riigid, sektorid, ettevõtted ja inimesed raskesse olukorda. Sellega on kaasnenud Euroopa Liidu ajaloo suurim majanduslangus, mis võib kujuneda palju sügavamaks kui kümne aasta taguse kriisi ajal.

Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb käesoleval aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7,4 protsenti. Kui viirus peaks sügisel naasma ning tooma taas kaasa piiravad meetmed, võib langus ulatuda 16 protsendini. Eesti puhul on komisjoni hinnang languseks 6,9 protsenti, mis jääb riikide keskmisele alla.

„Meie majandust mõjutavadki Eesti Panga hinnangul praegu kõige rohkem neli tegurit, mis on: välisnõudluse ja turismi vähenemine, kehtestatud piirangud, ebakindlus tuleviku ees ning riigi abimeetmed,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti ning järgmisel aastal kriisist madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini. Loomulikult on kõigis prognoosides praegu väga palju määramatust, mis on tingitud üsna suurest teadmatusest ning viiruse võimalikust uuest lainest.

Tema hinnangul on kindel see, et taastumine saab olema aeglane. Meie jaoks mõjutab seda loomulikult väliskeskkond, meie olulisemate kaubanduspartnerite olukord lähiregioonis ja Euroopa Liidus. Euroopa majandus on omakorda tugevasti mõjutatud maailmamajandusest.

Lühema- ja pikaajalise kriisist väljumise vaate eesmärk peabki nüüd olema vältida tervisekriisi muutumist pikemaajaliseks majanduskriisiks. Paljud sektorid kogesid väga suurt langust juba kriisi alguses, aga teistesse jõuab selle mõju viitega. See kõik on kontekst, millega me peame arvestama ning millele tuleb meil reageerida.

Euroopa Komisjon esitas neid asjaolusid arvesse võttes ettepaneku Euroopa majanduse taaskäivitamise toetamiseks. „Valitsus on valmis osalema ühekordses ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamises, mille kogumaht oleks komisjoni ettepaneku kohaselt 750 miljardit eurot. Sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaks toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil.

„Lõplikud detailid selguvad loomulikult alles eesootavates aruteludes, aga kava käivitamiseks on vaja kõigi liidu liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament,“ märkis Ratas.

Peaministri sõnul analüüsiti ka majanduse taaskäivitamise kava õiguslikke aspekte. „Selle tulemusel leidsime, et kava ja Euroopa Liidu omavahendite otsus vastavad liidu aluslepingutele. Taaskäivitamise kava loomise aluseks olev artikkel 122 Euroopa Liidu Toimimise Lepingus võimaldab liidu tasandil võtta kasutusele ajutisi ja erandlikke meetmeid, et aidata liikmesriikidel koroonaviiruse kriisi järel majandusi taaskäivitada,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul on laenu võtmisel on tagatud Euroopa Liidu eelarve tulude ja kulude tasakaalu reeglist kinnipidamine. Samuti maksab iga liikmesriik laenukohustust tagasi vastavalt oma osakaalule liidu eelarve sissemaksetes ega võta enda peale teiste riikide kohustusi. Kindlasti leidub turul pakutud rahapaigutusele huvilisi ning laen saab olema soodne.

„Tehtud ettepanek ei muuda Euroopa Liidu olemust ning sellega ei kaasne uusi pädevusi. Pigem saab kava käsitleda liidu pikaajalise eelarve fondide juurde esitatud lisaeelarvena. Ühe lahendusena selle finantseerimiseks on nähtud ka uute või harmoneeritud Euroopa Liidu maksude loomist või omavahendite ehk eelarvetulude kehtestamist. See oleks poliitiline valik, kuid Eesti valitsus ei toeta ei uute ühiste maksude kehtestamist ega hääletuskorra muutmist ning peab praegu kehtivaid kokkuleppeid heaks kompromissiks,“ märkis Ratas.

Peaminister ütles, et arutlusel olev Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava aitavad hoida fookust tulevikul ning ühiselt kokku lepitud poliitilistel prioriteetidel. Selleks on konkurentsivõime kõrval ka digi- ja rohepöörde muutmine uueks majanduskasvu strateegiaks. Neist investeeringutest ja reformidest sõltub suuresti tulevane majanduskasv. Kui kasv on madal, siis väheneb aeglasemalt ka võlakoormus. Investeeringuid, sealhulgas neid, mida taaskäivitamise kava abil kogu Euroopas ellu viime, saab vaadata võimalusena kiirema majanduskasvu abil lähitulevikus jõulisemaks võlakoormuste alandamiseks.

Ratas rõhutas, et me tahame võimalikult täpselt ette teada, millised kulud sellega riigieelarvele tulevikus kaasnevad. Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peaks Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi eurose laenu tagasi maksmisel olema aastatel 2028 – 2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas.

Ratase sõnul saab loomulikult see täpselt selgeks alles läbirääkimiste käigus, mis saavad alguse juba sellel reedel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (R), Anneli Ott (K), Indrek Saar (SDE), Siim Pohlak (EKRE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Head Uudised GoodNews