Balti riikide presidendid Toomas Hendrik Ilves, Dalia Grybauskaitė ja Andris Bērziņš võtsid eile õhtul Berliinis vastu maineka Saksa ajakirjade kirjastajate ühingu (Verband Deutscher Zeitschriftenverleger) poolt Eestile, Lätile ja Leedule omistatud Kuldse Victoria auhinna Aasta Eurooplase kategoorias.
See on tunnustus meie kolmele riigile iseseisvuse taastamise, euroopalike väärtuste edendamise, Euroopasse lõimumise ning edukate majanduslike ja poliitiliste reformide eest. Eile oma Balti kolleegide auks ametliku lõunasöögi andnud Saksamaa president Joachim Gauck nimetas presidente Ilvest, Grybauskaitėt ja Bērziņšit Euroopa idee suursaadikuteks.
„Vaadates, milline on maailm 25 aastat pärast Berliini müüri langemist, tõdeme, et me valisime õigel ajal õige tee, aga meil on olnud ka õnne,“ ütles Eesti riigipea auhinna üleandmise pidulikul galaõhtul Publishers’ Night 2014.
„Koos kahe teise Baltimaa, samuti Poola ja veel mitmete riikidega tõestasime, et ajalugu ega geograafia ei ole saatus ning et hoolimata pool sajandit kestnud brutaalsest totalitarismist on võimalik kujuneda demokraatlikuks riigiks, mis põhineb õigusriigi põhimõtetel ja inimõiguste austamisel,“ kinnitas president Ilves. Ta iseloomustas Eestit kui liberaalset demokraatlikku riiki, kus on vabad ja õiglased valimised, sõltumatu kohtusüsteem, vaba ajakirjandus, Euroopa kõige vabam internet, vabad turud ja avatud majandus.
„Olen tänulik kõigile meie inimestele, kes teadsid, kuhu me tahame minna, ja olid valmis tegema palju tööd, et sinna jõuda. See auhind on austusavaldus neile kõigile,“ rõhutas Eesti riigipea. „Nüüd on Eesti üks kõige paremini lõimitud riike Põhja-Euroopas, kuuludes Euroopa Liitu, NATOsse, Schengeni ruumi ja euroalasse. Ja arvatavasti oleme kõige IT-meelsem riik Euroopas. See ei ole miski, mis lihtsalt juhtus, ega ka „Lääne ekspansioon” – väljend, mida viimasel ajal sageli kuulda on. See oli iseseisva, suveräänse rahva vaba tahe.“
Ta tänas ka kõiki meie sõpru Euroopas ja mujal demokraatlikus maailmas, kes Balti riike poliitiliste ja majandusreformide tegemisel toetasid ning kes lõpptulemusena võtsid meid vastu tagasi Euroopasse, kuhu oleme kuulunud ja kust meid vägisi välja rebiti.
„Revolutsioon võib olla põnev või ülev, kuid kestev vabadus eeldab visa ja rasket tööd. Mõnda aega näis, et suund demokraatiale on vältimatu. Nüüd näeme, et nii see polnud ja pole ka praegu. Me ei saa kunagi võtta Euroopat ega demokraatiat iseenesestmõistetavana,“ rääkis president Ilves.
Tema sõnul on lähiajalugu meenutanud, et märksa lihtsam on vabaneda diktatuurist kui ehitada üles demokraatlik ühiskond, kus vabadus saab kesta ja areneda. Euroopa väärtused, mida me hindame ja millele toetume, on praegu surve all, kusjuures surve ei lähtu mitte ainult idast, vaid ka Euroopast endast.
”See on nõnda Ukrainas, Kesk- ja Ida-Euroopas, ent ka kõigis teistes Euroopa riikides, uutes ja vanades, kus jätkub võitlus Euroopa väärtuste säilimise nimel. See on ka suhtumine vähemustesse, emigrantidesse, inimõigustesse,“ ütles president Ilves.
„Siin Berliinis, kus Euroopa pooleks jagati ja hiljem taas ühendati, saame kõik öelda: Civis Europeus Sum, Ich bin ein Europäer. Me kõik oleme nüüd eurooplased,“ lõpetas Eesti riigipea oma esinemise Kuldse Victoria auhinna kättesaamise järel.
Eelnevate aastate Kuldse Victoria auhinna laureaatide seas on Saksamaa president Joachim Gauck, Donald Tusk Poola peaministrina, Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa endised välisministrid Henry Kissinger ja Hans-Dietrich Genscher. Tänavu sai selle elutöö eest ka Saksamaa endine president Roman Herzog.
