President Kaljulaid: olla eestlane tänases Euroopas on uhke tunne
President Kersti Kaljulaid rääkis Euroopa päeva konverentsil kõneldes, et mida rohkem on meil usku eestlaseks olemisse, seda lihtsam on meil tunda end ka eurooplasena: „Sellist Eestit me ju tahtsime? Et meie inimeste head mõtted teeks paremaks inimeste elu Brüsselis, Viinis ja Berliinis. Et nende head ideed omakorda teeksid paremaks meie elu siin. Et eestlane oleks uhke kaubamärk, mitte vaene sugulane kusagilt Venemaa naabrusest.“
President Kaljulaid ütles, et olla eestlane on tänases Euroopas uhke tunne, sest meie partneritel jätkub suuremeelsust tunnustada meid selle arengu eest, mida 26 aastaga oleme saavutanud ja seda suuresti ka nende endi toel. „Jätkugu meilgi suuremeelsust nüüd ja edaspidi, nii nagu meie partneritel jätkus suuremeelsust meid järele aidata. Nad ei pidanud seda tegema,“ ütles president Kaljulaid ja lisas, et Euroopa Liit ei ole Eestilt nõudnud mingeid järeleandmisi meie jaoks olulises. „Me võime ennast eestlastena tunda kindlamalt kui kunagi varem. Mida enam on meil usku endisse, eestlaseks olemisse, seda lihtsam on meil tunda end ka eurooplastena. Üks täiendab teist ja kahe vahel puudub vastuolu,“ lisas riigipea.
Me võime ennast eestlastena tunda kindlamalt kui kunagi varem. Mida enam on meil usku endisse, eestlaseks olemisse, seda lihtsam on meil tunda end ka eurooplastena.
President Kersti Kaljulaid rõhutas, et eurooplaseks olemine ei ole pelk matemaatiline tehe, kus on aluseks on võetud saadavate eurotoetuste summa või geograafiline asukoht. „Tavalisele inimesele tähendab eurooplaseks olemine tõeliselt suurt valikuvabadust oma igapäevaelus või oma unistuste realiseerimisel. Need vabadused on muidugi eriti suured liidus sees – aga on kindlasti suuremad ka globaalses ruumis. Kui palju viisavabadust tuleb meile kätte väiksema pingutusega seepärast, et oleme Euroopa liidus. Kui palju turulepääsemisi on avatud meile kui ELi liikmesriigile. Euroopa Liidu kodanikul on paganama lihtne olla maailmakodanik,“ selgitas president Kaljulaid.
Riigipea rääkis ka sellest, et Euroopas eksisteeriv ja süvenev ida-lääne, avatuse-suletuse vaheline vastandumine ja meie ühiskondade alustaladeks olevate õigusriigi põhimõtete kahtluse alla seadmine siin-seal, sunnib järele mõtlema selle üle, kas midagi on minemas teisiti ja kas see teistsugune Euroopa sobiks meile enam või vähem. Seda olulisem on president Kaljulaidi hinnangul arutada Euroopa Liidu tulevikku puudutavaid küsimusi, mitte ainult eelarve-eesmärke ja järgmist eurotoetuste suurust. „Rusikaga lauale löömine ja oma õiguse taga ajamine võib siseriiklikult anda mõnegi plusspunkti. Aga aus poliitik peab rahvale ütlema – kuna Eesti tulevik on turvalisem ja jõukam edukalt arenevas Euroopa Liidus, siis tuleviku Euroopa ehitamine võib nõuda mõnikord ka selliseid järeleandmisi, mis ei ole kõige lihtsamini mõistetavad ja võib-olla antud kitsas valdkonnas polegi 100% meie huvidega kooskõlas,“ ütles president Kersti Kaljulaid.
