President Karis Arraiolose grupi kohtumisel: Ukraina tuleviku lahutamatu osa olgu liitumine NATO-ga
President Alar Karis rõhutas Krakówis Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel, et Euroopa kaitsmine peab muutuma keskseks teemaks. „Julgeolek ei ole ainult Euroopa idatiiva mure – meie julgeolek on ühine. Venemaa agressioon Ukrainas, aga samuti hübriidrünnakud ja küberkuritegevus mõjutavad kõiki juba täna. Sõda on paljastanud meie varude ja kaitse-eelarvete puudujäägid ning kaitsetööstuse killustatuse,“ ütles Eesti riigipea. Järgmise Arraiolose grupi riigipeade kohtumise korraldab Eesti 2025. aasta oktoobris Tallinnas.
President Karis juhtis tähelepanu Venemaa kaitsekulutuste järsule kasvule ning vajadusele suurendada Euroopa kaitsetööstuse investeeringuid. „Kutsun riike arutama ühiselt uue eesmärgi seadmist kaitsekulutustele, et need oleksid üle 2 protsenti SKP-st,“ märkis ta. Eesti kulutab praegu sõjalisele riigikaitsele üle 3 protsendi SKP-st.
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide võimalikult kõikehõlmav koostöö on president Karise sõnul mõlemale võtmetähtsusega. „See koostöö on oluline Ukraina toetamisel ja Venemaa agressiooni tõrjumisel, kuid kõige tähtsamad on tihedad Atlandi-ülesed suhted Euroopa julgeoleku tugevdamisel,“ lisas ta. Eesti toetab EL-USA kaubandussuhetes tarbetute tõkete kaotamist, näiteks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ning vabakaubanduslepingu kaudu.
Eesti riigipea rõhutas, et Venemaa heidutamiseks on ülioluline kindlustada Ukraina tulevik NATO-s: „Ukraina tuleviku lahutamatu osa olgu liitumine NATO-ga.”
Ukraina tuleviku lahutamatu osa olgu liitumine NATO-ga.
Ukraina kui sõjaohvri abistamisest kõneldes kutsus president Karis Euroopa riike üles mitte seadma sõjalise abi kasutamisele piiranguid. „Kutsun liitlasi üles andma Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsenti riigi SKP-st,“ ütles Vabariigi President.
Ta pidas ülioluliseks toetuse suurendamist Ukraina energiasektorile enne talve saabumist. „Eesti toetab Ukrainat 200-megavatise energiaplokiga, mis on abiks külmal talvel 150 000 inimesele elektri tootmiseks,“ tõi president Karis näite.
Eesti riigipea puudutas ka Euroopa Liidu laienemise geopoliitilist vajadust, rõhutades, et stabiilne rahu Euroopas on võimalik vaid ilma nn hallide tsoonideta ning tõi esile Ukraina ja Moldova edusamme lõimumisel Euroopa Liiduga, mis saab olla samuti innustuseks Lääne-Balkani riikidele. Samas avaldas president Karis muret Gruusia suuna üle, kus valitsus on astunud samme, mis õõnestavad riigi Euroopa Liidu tee selgust.
Veel kordas president Karis vajadust reformida ÜRO-d ja piirata Julgeolekunõukogu vetoõigust, et maailmaorganisatsioon suudaks tõhusamalt reageerida tänapäeva globaalsetele probleemidele ja kehtestada rahu seal, kus sõda on võimust võtnud. „ÜRO peab teenima rahvusvahelisel reeglitel põhinevat maailmakorda,” lisas ta.
ÜRO peab teenima rahvusvahelisel reeglitel põhinevat maailmakorda.
Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu kuuluvad riigid ei osale Euroopa Ülemkogu töös. Tänavusest kohtumisest Krakówis võtsid osa Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Poola, Sloveenia ja Slovakkia presidendid.
