President Karis: Eesti ja Türgi sajandipikkune sõprus on nagu puu, mis kasvatab üha uusi harusid

Türgis ametlikul visiidil viibiv president Alar Karis kinnitas eile Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğaniga kohtudes soovi tihendada kahepoolset majandus- ja kaitsekoostööd. „Türgi vanasõna ütleb: Sõprus on nagu puu, mis aastatega tugevamaks kasvab. Ka meie koostöö Türgiga kasvatab puu kombel üha uusi harusid. Me oleme pühendunud liitlased NATO-s, maailma tugevaimas alliansis, mille ülesanne on tagada Atlandi-ülene julgeolek,“ ütles president Karis. „Heade suhete ja sõprussidemete jätkumine on meie jaoks hindamatu väärtusega.“

Sõprus on nagu puu, mis aastatega tugevamaks kasvab. Ka meie koostöö Türgiga kasvatab puu kombel üha uusi harusid. Me oleme pühendunud liitlased NATO-s, maailma tugevaimas alliansis, mille ülesanne on tagada Atlandi-ülene julgeolek.

Eesti ja Türgi sajandipikkuse diplomaatilise sõpruse tähistamiseks kinkis president Karis oma Türgi kolleegile raamitud koopia kõige tähtsamatest dokumentidest, millega pandi alus kahe riigi diplomaatilistele suhetele ja sõprusele. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki  23. jaanuaril 1924 aastal ning 1. detsembril 1924. allkirjastasid Eesti ja Türgi saadikud Varssavis Johan Leppik ja Ibrahim Taliy Eesti ja Türgi sõpruslepingu.

President Karise sõnul mõistavad Eesti ja Türgi julgeolekut kui väärtust sarnaselt. „Siia kuulub ka võitlus terrorismiga, et tagada nii globaalne kui riiklik julgeolek. Seetõttu on Eestil Iraagis operatsiooni Inherent Resolve raames suuruselt teine liitlasvägede kontingent, mis on ühtlasi Eesti suurim väliskontingent. Samuti võtab Eesti osa ÜRO ja EL-i rahumissioonidest Aafrikas ja Lähis-Idas,“ rääkis president Karis. „Türgi on oluliselt tugevdanud NATO-t ja panustanud julgeolekusse meie piirkonnas. Näiteks, osaledes NATO küberkaitsekoostöö keskuse töös Tallinnas ja Balti õhuturbe missioonil Leedus,“ lisas ta.

Eesti ja Türgi riigipea kõnelesid juulis Washingtonis toimuvast NATO tippkohtumisest. „Seal tuleb teha selged otsused Ukraina kui NATO tulevase liitlase abipaketi kohta, samuti leppida kokku meetmeid Venemaa sõjaagressiivsuse ja terrorismi ohu vastu ning tugevdada meie enda kaitseheidutust,“ sõnas Eesti riigipea.

Ta pidas oluliseks, et enamus liitlasi on suurendanud oma kaitsekulutusi. Eesti panustab sõjalisele riigikaitsele praegu juba 3,2 protsenti SKT-st. „NATO peab olema tugev ja võitlusvalmis. Kõigil liitlastel peab olema tegelik võimekus ja reaalsed üksused meie kollektiivsete kaitseplaanide tagamiseks. Venemaa hindab NATO-t tema tegude, mitte sõnade järgi. Venemaad suudab heidutada ainult reaalne sõjaline jõud,“ lausus Eesti riigipea.

NATO peab olema tugev ja võitlusvalmis. Kõigil liitlastel peab olema tegelik võimekus ja reaalsed üksused meie kollektiivsete kaitseplaanide tagamiseks.

Eesti ja Türgi riigipea kõnelesid Venemaa jätkuvast agressioonisõjast Ukrainas. „See sõda mõjutab Euroopat, aga tegelikult ka kogu maailma julgeolekukorda. Kas rahvusvahelistes suhetes maksab õigus või maksab ainult jõud? Minule on väärtus rahvusvaheline õigus, mida agressor ei saa lämmatada, isegi kui ta on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige,“ rõhutas president Karis.

Ta nimetas tänuväärseks Türgi ja president Erdoğani tööd Mustal merel kaubateede avatuna hoidmisel, mis annab Ukrainale võimaluse eksportida oma teravilja. „Kahetsusväärselt on Venemaa militariseerinud Musta mere, takistab laevaliiklust ja destabiliseerib maailmamajandust, varastades Ukraina teravilja, kasutades toidupuudust mõjutusvahendina ning hoogustades globaalset inflatsiooni,“ sõnas president Karis. „Venemaa alustas seda sõda ja Venemaa võib selle ka lõpetada. Meie ülesanne on seista jätkuvalt ühise rindena agressori ja tema väärnarratiivide vastu,“ lisas ta.

Venemaa alustas seda sõda ja Venemaa võib selle ka lõpetada. Meie ülesanne on seista jätkuvalt ühise rindena agressori ja tema väärnarratiivide vastu.

Eesti riigipea pidas tähtsaks sõjalise ja humanitaarabi andmist Ukrainale. „Eesti on seadnud eesmärgiks toetada Ukrainat vähemalt 0,25 protsendiga meie SKT-st. Meie lõppeesmärk on tagada ÜRO põhikirja järgimine ehk Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus. Samuti agressiooni kui rahvusvahelise poliitilise jõuhoova diskrediteerimine, küüditatud Ukraina laste koju tagasi pääsemine ja agressori vastutusele võtmine. Kui Venemaad Ukrainas ei peatata, saab nende agressioonikihk sellest ainult hoogu juurde,“ lisas ta.

Presidendid Karis ja Erdoğan rääkisid Lähis-Ida kriisist ning halvenevast humanitaarolukorrast Gazas. Samuti oli kõne all migratsiooniga seotud küsimused.

Türgi on president Karise sõnul Euroopa Liidu strateegiline partner ja kandidaatriik. „Eesti on järjekindlalt toetanud EL-i laienemist, sealhulgas Türgi liitumist, ja toetab seda ka edaspidi. Türgi on oluline strateegiline partner, et säilitada stabiilsus Euroopa naaberriikides. Seetõttu pooldame jõuliselt jätkuvat ja süvenevat dialoogi Türgi ja EL-i vahel,“ ütles president Karis.

Eesti on järjekindlalt toetanud EL-i laienemist, sealhulgas Türgi liitumist, ja toetab seda ka edaspidi. Türgi on oluline strateegiline partner, et säilitada stabiilsus Euroopa naaberriikides.

• Eesti ja Türgi kahepoolsest koostööst kõneldes nimetas president Karis positiivseks üha tihedamat kaubavahetust – mullu ulatus meie maade kaubandusmaht 709 miljoni euroni, mida on kaks korda rohkem kui paar aastat varem.
• Samuti tõi president Karis esile Eesti ja Türgi kaitsetöötuste kasvavat koostööd, mida kinnitab ka Türgis toodetud uute ratassoomukite soetamine Eesti kaitseväele.
• President Karis kohtus eile ka Türgi parlamendi spiikri Numan Kurtulmuşi ja parlamendi Eesti sõprusgrupi liikmetega.
• Vabariigi Presidenti saadavad visiidil Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts ja Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.