1. Avaleht
  2. Haridus
  3. President Karis Kaitseväe Akadeemia lõpuaktusel: kodanikud kannavad oma riigi ees ühiskondlikku vastutust
President Karis Kaitseväe Akadeemia lõpuaktusel: kodanikud kannavad oma riigi ees ühiskondlikku vastutust

President Karis Kaitseväe Akadeemia lõpuaktusel: kodanikud kannavad oma riigi ees ühiskondlikku vastutust

Vabariigi President Alar Karis tõi täna Kaitseväe Akadeemia lõpuaktusel õppuritele peetud sõnavõtus välja mõtte laiemast ühiskondlikust vastutusest, mida kõik kodanikud kannavad oma riigi ees.

„See, et Venemaa juhtkond otsustas alustada verist sõjategevust, on laiemalt ka Venemaa ühiskonna vastutus. Ukraina sõda ja Venemaad rõhuv režiim on õppetund sellest, et teatud poliitiliste protsesside käed taskus pealt vaatamine võrdub tegelikult nende toetamisega,“ ütles president Karis.

Riigipea sõnul viib suhtumine „mind see ei puuduta“ lihtsalt olukorrani, kus kodanikule tema häält ja otsustusvabadust enam tagasi ei anta. „Seda peame silmas pidama ka Eestis, et me ei loobu oma kodanikuvastutusest astuda välja, kui seatakse küsimuse alla meie riigi loomise aluseks olnud väärtused: demokraatia, õigusriik, isikuvabadused, inimväärikus,“ rääkis president Karis. „See on meie kõigi vastutus.“

Kõneledes Venemaa sõjast Ukrainas, ütles riigipea, et see riivab teravalt Eesti julgeolekut. „Venemaa agressiivsus ja tahe naabreid endale allutada ei kao kuhugi. Seega peavad Eesti riik, Eesti kaitsevägi, valmistuma selleks, et vajadusel Venemaa sõjalisele jõule vastu astuda. Teie õlul on osa sellest pingutusest, mis meil riigina tuleb teha,“ pöördus president Karis Kaitseväe Akadeemia lõpetajate poole.

Riigikaitse kõrgeima juhi sõnul on ohvitseri kutse erialaselt seotud elukestva õppe ning õpetamisega. Ta julgustas kõiki mõtlema sellele, kuidas ennast arendada ja kuidas oma kogemusi noorematele kolleegidele edasi anda. „Nagu rahvas, ei saa ka Eesti sõjapidamine olla rumal. Millest järeldub, et meil tuleb ehitada oma riigikaitset targalt ja pidada sõda targalt,“ ütles president Karis. „See eeldab, et meie ohvitserid, kes on Eesti kaitsevõime selgroog, peavad ennast pidevalt arendama, endale väljakutseid esitama ning õppima ka pärast seda, kui akadeemia uks on selja taga sulgunud.“

Vabariigi President Alar Karise kõne Kaitseväe Akadeemia lõpuaktusel

Kallid lõpetajad, õppejõud, head sõbrad,

Riigikaitse kõrgeima juhina ning endise teadlase ja rektorina on mul au ja hea meel osaleda Kaitseväe Akadeemia tänasel aktusel.

Presidendiks saades sõnastasin ühe soovi või täpsemalt eesmärgi – tark rahvas. Tarkus on muidugi mitmetahuline ja raskesti defineeritav mõiste. Kindlasti ei tähenda tarkus ainult haridust, ka mitte ainult kõrgharidust. Küll aga ei oleks tark rahvas võimalik ilma eestikeelse kõrghariduseta kõigis olulistes valdkondades, sealhulgas ilma eestikeelse sõjaväelise kõrghariduseta.

Seetõttu on sellel akadeemial minu jaoks eriline roll. Ja loodan, et tänaste lõpetajate seast ei tule ainult supervõimetega ohvitsere, vaid tulevikus ka ägedaid teadlasi ja õppejõude, kes oma säraga toovad kaasa seismilised raputused riigikaitse teadusmaastikul.

Head lõpetajad!

Nagu rahvas, ei saa ka Eesti sõjapidamine olla rumal. Millest järeldub, et meil tuleb ehitama oma riigikaitset targalt ja pidada sõda targalt. See eeldab, et meie ohvitserid, kes on Eesti kaitsevõime selgroog, peavad ennast pidevalt arendama, endale väljakutseid esitama ning õppima ka pärast seda, kui akadeemia uks on selja taga sulgunud.

Olen alati pidanud oluliseks õppimist kui meelelaadi, kui eluviisi. Õppimine kui meelelaad tähendab, et me käsitleme elu ühe suure võimalusena kõigest õppida. Ja alati areneda, nii ametialaselt kui ka inimesena.

Ohvitseri kutse on ka erialaselt seotud elukestva õppe ning õpetamisega. Sestap julgustan teid kõiki ka tulevikus mõtlema sellele, kuidas ennast arendada ja kuidas oma kogemusi noorematele kolleegidele edasi anda. Toimugu see siis läbi edasise teadustegevuse, õppimise välismaal või teenistuse käigus.

Tõepoolest, alati tasub minna tarkust taga nõudma ka kodust kaugemale. Seal ei oota mitte ainult uued teadmised, vaid ka kogemus, kuidas teistsuguse kultuurilise või ametialase taustaga inimesed võivad mõelda meist täiesti erinevalt ja kuidas erinevalt mõtlevad inimesed panna ometi ühiselt tegutsema.

Ilmselt teate ilma minu ütlemisetagi, et tarkus ei tule alati raamatutest või akadeemilistest loengutest, vaid sama tihti ka teistelt inimestelt: kolleegidelt, õpingukaaslastelt ning sõpradelt ja pereliikmetelt. Igas ametis on oskusi, mida ei olegi võimalik ainult raamatutarkuse järgi omandada. Teie fookus – juhtimine – on üks valdkond, kus õppimine teistelt juhtidelt on asendamatu. Nii et, astuge ligi nendele headele juhtidele, keda te märkate, võtke neil nööbist kinni ja küsige – eriti selle kohta, mida nad on õppinud oma ebaõnnestumistest. Ebaõnnestumised on sageli õnnestumiste vundament.

Teadlasena saan teile kinnitada, et teadmised vananevad kiiremini kui leib poeletil või vähemalt sama kiiresti. Sõjanduses võivad mõned Carl von Clausewitz’i pea 200 aastat tagasi sõnastatud teesid siiani paika pidada. Neist vast kõige tuntum ütleb, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. See iseloomustab erakordselt tabavalt Venemaa sõjalist rünnakut Ukrainale – kui Moskva ei suutnud Kiievit allutada õõnestuspoliitikaga, siis proovivad nad seda nüüd sõjaliste vahenditega.

Nii ei saa Eesti raisata hetkegi uute teadmiste hankimisel, et toetuda viimastele teadussaavutustele selles, kuidas ennast paremini kaitsta. Ma tean, et Kaitseväe Akadeemia koondab riigikaitsele nii olulist teadus- ja arendustegevust. See tagab, et me ei ehita oma kaitseväge nii, et peame silmas viimast või eelviimast sõjalist konflikti, vaid oskame orienteeruda ka tuleviku sõjapidamises.

Ma ei peatu pikalt Venemaa sõjal Ukrainas, kuigi see riivab teravalt Eesti julgeolekut. Täna peaks olema rõõmus päev teie kõigi jaoks. Samas teame, et Venemaa agressiivsus ja tahe naabreid endale allutada ei kao kuhugi. Seega peavad Eesti riik, Eesti kaitsevägi, valmistuma selleks, et vajadusel Venemaa sõjalisele jõule vastu astuda. Teie õlul on osa sellest pingutusest, mis meil riigina tuleb teha.

Lisaks annan teile kaasa mõtte ka laiemast ühiskondlikust vastutusest, mida meie kui kodanikud kanname oma riigi ees. See, et Venemaa juhtkond otsustas alustada verist sõjategevust, on laiemalt ka Venemaa ühiskonna vastutus. Ukraina sõda ja Venemaad rõhuv režiim on õppetund sellest, et teatud poliitiliste protsesside käed taskus pealt vaatamine võrdub tegelikult nende toetamisega. Suhtumine „mind see ei puuduta“ viib lihtsalt olukorrani, kus sulle sinu häält ja otsustusvabadust enam tagasi ei anta.

Seda peame silmas pidama ka Eestis, et me ei loobu oma kodanikuvastutusest astuda välja, kui seatakse küsimuse alla meie riigi loomise aluseks olnud väärtused: demokraatia, õigusriik, isikuvabadused, inimväärikus. See on meie kõigi vastutus, ka teie, haritud ohvitserkonna vastutus.

Kui teile tundub, et vastutusekoorem vajub nüüd raskelt selga, siis on see õige tunne. Nüüd, kui kool on läbi, algabki keerulisem osa – peab hakkama kõike õpitut praktikas kasutama. Ma julgustan teid: ärge kartke eksida ja ärge kartke otsuseid teha, sest ainult nii saate te paremaks.

Soovin teile veelkord õnne kursuse lõpetamise puhul ning tarkust, õpihimu ja uudishimu edaspidiseks! Ja muidugi – sõduriõnne!

Aitäh

Head Uudised GoodNews