President Karis: Wagneri vastuhakk näitas, kui ettearvamatu võib olla Venemaa sisemine tasakaal
President Alar Karise kutsel Kadriorus kogunenud Riigikaitse Nõukogu arutas olukorda Venemaal ning ettevalmistusi eelseisvaks NATO tippkohtumiseks Vilniuses ja järelmeid Eesti jaoks.
President Karis nimetas mõtlemapanevaks nädalavahetuse tõsist relvastatud vastuhakku Venemaa sõjaväelisele juhtkonnale ja president Putini võimule. ”Nägime, kui ettearvamatu võib olla Ukrainas agressioonisõda alustanud Venemaa sisemine tasakaal. Nägime, kuidas Kremli toetusel loodud, varustatud ja käigus hoitud organisatsioon ründab sedasama võimu ja tema relvajõude hõivates nii linnaosasid kui ka ilma vastupanuta Vene relvajõudude ühendstaapi Rostovis. Nägime ka, et ametis olev president oli sunnitud Moskva lähistele rajama kaitseliine, et peatada oma palgasõdurite marss pealinna suunas. Nägime Vene elanikkonna passiivsust ja nende riiklike institutsioonide otsustamatust,” sõnas riigipea.
Riigipea viitas NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi poolt öeldule, kes märkis, et Wagneri väljaastumine Venemaal kinnitab, et Putini invasioon Ukrainasse oli strateegiline viga. ”Agressioon Ukraina vastu murendab Putini režiimi,” lausus Vabariigi President.
“Kahtlemata arenevad sündmused edasi ning nende mõju Venemaa sisemisele stabiilsusele on president Karise sõnul oluline ja pikaajaline. Milline see mõju täpselt on, ei tea veel ilmselt keegi, kuid peame valmis olema kiireteks arenguteks meie naaberriigis,” sõnas ta.
Mida saame järeldada? “Esiteks peame olukorda jälgima ja olema valmis kiiresti enda valmidust tõstma, et reageerida Venemaa sisemiste pingete võimalikele mõjudele, mis avalduvad Eestis,” ütles riigipea.
“Rõhutan sellel nädalavahetusel ei olnud kordagi ohtu meie ja meie liitlaste julgeolekule, ka praegu on olukord Eesti idapiiril ja piiri taga tavapärane ja stabiilne. Aga Venemaa sisemine hõõgumine jätkub ja peame säilitama valvsuse. Sain kinnituse valitsuse, kaitseväe ning politsei- ja piirivalve ameti juhtidelt, et vastavad plaanid ja ettevalmistused on erinevateks stsenaariumiteks olemas,” lisas ta.
President Karis pidas vajalikuks hoida jätkuvalt fookust Ukraina võidu tagamisel rindel. Saame teha seda läbi jätkuva sõjalise ja muu abi andmisega. “Eesti eesmärgiks peab jääma ka Ukraina edasine integreerimine Euro-atlandi struktuuridesse, mis on ainus jätkusuutlik viis tagada Euroopas rahu ja seda pikaajaliselt,” ütles president Karis.
”Kolmandaks, jätkame koos liitlastega NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist, mille järgmine oluline teetähis on Vilniuse tippkohtumine paari nädala pärast. Meie ootus on see, et Vilnius toob Euroopa julgeoleku jaoks vajalikud sisulised otsused. Eestile on seal tähtis regionaalsete kaitseplaanide heakskiitmine, koos konkreetsete üksuste nimetamisega ja NATO käsuahelasse andmisega. Loomulikult ootame, et Rootsi liituks NATO-ga sellel tippkohtumisel ja ma loodan, et eesseisvad kõnelused Türgiga viivad selle tulemuseni,” lisas ta.
- Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
