President Karise sõnul ei hakka NATO kunagi pidama uueks reaalsuseks olukorda, kus Venemaa president ja tema lähikondsed võtavad endale õiguse otsustada, kuidas teised riigid elada tohivad
President Alar Karis rõhutas kohtumisel Briti peaministri Boris Johnsoniga, et Ühendkuningriik on Eestile väga lähedane liitlane ja sõber, kes on andnud väga olulise panuse Eesti ja siinse piirkonna julgeoleku kindlustamisse. „NATOs tegutsevad kõik liitlased alati põhimõttel, üks kõigi ja kõik ühe eest. Seda tõestas ka Ühendkuningriik oma otsusega tugevdada Tapal asuvat NATO lahingugruppi, kahekordistades Briti kaitseväelaste kohalolekut,“ lausus president Karis.
Briti peaministri ja NATO peasekretäri tänased kiirvisiidid Eestisse on president Karise sõnul oluline toetusavaldus Eestile ja kogu NATO idatiivale. „Kõik, kes tahavad ja kes ka ei taha, näevad selgelt – liitlased seisavad kindlalt meie kõrval. See on eriti oluline praegu, kui Putin peab Euroopa südames Ukraina vastu kuritegelikku ja julma sõda, kus pommi- ja raketilöökide alla sattunud linnades hukkuvad tsiviilisikud,“ sõnas president Karis.
Eesti riigipea rõhutas, et vastuseks Putini sõjale Ukraina vastu on vaja nähtavalt ja usutavalt tugevdada NATO liitlaste kohalolekut alliansi nn idatiiva riikides, ka Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, nii maal kui õhus.
„Maailma, Euroopa ja muidugi ka meie piirkonna julgeolekupilt on Putini sõjaotsusega radikaalselt muutnud ning NATO, Ühendkuningriigid ja teised liitlased on valmis sellele kiiresti ja jõuliselt reageerima. Esimesed täiendavad Briti kontingendi elemendid on juba jõudnud Eestisse ning lähipäevil täieneb see veelgi,“ lausus Eesti riigipea.
President Karise sõnul ei hakka NATO kunagi pidama uueks reaalsuseks olukorda, kus Venemaa president ja tema lähikondsed võtavad endale õiguse otsustada, kuidas teised riigid elada tohivad. „Putini sõda Ukraina vastu ei ole uus reaalsus, millega demokraatlikud riigid võiksid harjuda, vaid agressioon ja kuritegu, mis tuleb tõkestada,“ rõhutas Eesti riigipea.
President Karise sõnul saavutas Putin risti vastupidise tulemuse oma soovidele: „Rünnates Ukrainat tahtis ta rünnata Läänt, lõhestada NATO-t, demokraatlikku maailma, kuid sai oma sõjaotsuse järel veel tugevama ja ühtsema NATO ja läänemaailma.“
