Avaleht Tunnustus Raekojas antakse täna üle Kristjan Raua preemiad
Raekojas antakse täna üle Kristjan Raua preemiad

Raekojas antakse täna üle Kristjan Raua preemiad

Täna antakse Tallinna Raekojas pidulikult üle Kristjan Raua nimelised kunstipreemiad.

Tänavu esitati nominentideks 35 kunstnikku ja kollektiivi.

Preemia saab Karin Paulus Eesti disaini ja arhitektuuri ajaloo järjepideva uurimise ja tutvustamise eest. Paulus on kunstiteadlasena pühendunud arhitektuuri- ja disainialaste raamatute ja artiklite kirjutamisele ja näituste kureerimisele ning õpetab disainiajalugu Eesti Kunstiakadeemias, kunstikoolis Pallas ja Tallinna Tehnikaülikoolis. 2018. aastal ilmus Pauluse koostatuna kaks disainiajalugu käsitlevat kogumikku: „Eesti disaini ja reklaami 100 aastat“ ja „Tööstuskunstist tootedisainini. Artikleid 1934–2018“. Novembrist 2018 jaanuarini 2019 oli kunstiakadeemia galeriis eksponeeritud Pauluse kureeritud Eesti Sisearhitektide Liidu näitus „80 aastat sisearhitektuuri õpet“, mis tutvustas Eestis kaheksa aastakümne jooksul pakutud sisearhitektuuri õpet.

Uno Roosvalt pälvib preemia isiknäituste „Hekk“ Draakoni galeriis ja „Lähedalt ja kaugelt“ Kuressaare Raegaleriis eest. Roosvalti loomingu läbivaks motiiviks on läbi aastakümnete olnud loodus, täpsemalt rannamaastikud, põhjamaade kaljud ja mäed ja nende mitmekülgsed faktuurid. Roosvalt, kes on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, on töötanud kunstiakadeemias õppejõuna alates 1969. aastast ja näitustel esinenud alates 1968. aastast. Roosvalti tuntakse kui kunstnikku, kes meisterlikult liidab vaimse maailmapildi põhjamaise maastikutunnetusega eksistentsiaalseks tervikuks. Tema pieteeditundega maalitud askeetlikud rannamaastikud ja olustikukirjeldused kumuleeruvad ajastuüleseks tõdemuseks ümbritseva kõiksuse ilust.

Heie Treierile ja Arne Maasikule omistatakse preemia põhjaliku ja pühendunud uurimistöö eest Louis Kahni arhitektuurist ja selle puutepunktidest Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. 20. sajandi ühe kuulsama Ameerika arhitekti Kahni (1901–1974) Saaremaa päritolu visuaalkultuuriliselt välja toonud uurimisprojekt on Treieri, Maasiku ja Louis Kahni Eesti Sihtasutuse koostöös kestnud juba enam kui kümnendi jagu, jõudes tänavu näitusetegevuseni viimaks ka USA-s.

Heie Marie Treier on kunstiajaloolane ja -kriitik fookusega 20.–21. sajandi kunstil. Tema põhisuund on olnud ühiskondlike paradigmamuutuste reflektsioon kunstis ja kunstiteaduses, sealhulgas foto- ja videokunsti kui olulisele kohale tõusnud kunstitehnikate mõtestamine. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Kesk-Euroopa ülikoolides Prahas ja Budapestis. Ta on töötanud kirjastuses Kunst toimetajana, nädalalehes Eesti Ekspress kunstitoimetajana, ajakirja Kunst.ee peatoimetajana, kunstiakadeemias lektorina ja Tallinna Ülikoolis dotsendina. Ta on läbi aastate avaldanud arvukalt artikleid ja käsitlusi ning kirjutanud Sigrid Abilisega kunstiajalooõpiku gümnaasiumile.

Arne Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafina, kes on teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele nii kodu- kui ka välismaal. Ta tegutseb arhitekti ja kunstnikuna aastast 1995, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga. Aastatel 1996‒2003 töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik arhitektina ja 2003‒2007 fotograafiafirmas Zepp Grafelin loovjuhina. Alates 2007. aastast on Maasik fotograafiafirma Decadencity asutaja ja omanik. Ta on osalenud pikaajalistes projektides seoses mahukate teaduskäsitlustega ning samas teinud arvukalt isiknäitusi Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, Moskvas jm.

Anu Rank-Soans pälvib preemia aastakümneid kestnud pühendunud tegevuse eest kunstniku ja disainerina. Ta lõpetas ERKI keraamika eriala 1967. aastal. Tema lõputööks oli tänaseni püsiv monumentaalne pannoo Kurtna linnukasvatuse katsetehase hoonesse. Peale kooli lõpetamist jäi ta aastakümneteks tööstusesse, töötades Tallinna Ehituskeraamika ja Pärnu Ehitusmaterjalide Tehases. Ta tõi masstootmisesse uudse vormi ja hea proportsiooniga tarbeesemeid, kujundades enamasti dekoorita, ebahariliku siluetiga nõusid ja omavahel komplekteeritavaid tootesarju. Tema mahukat tööstuskeraamikapärandit ja unikaalloomingut eksponeeriti 2018. aastal retrospektiivnäitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis. Seda annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale. Erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile.