Avaleht Eesti elu Rahanduskomisjon arutas Euroopa Liidu toetusi
Rahanduskomisjon arutas Euroopa Liidu toetusi

Rahanduskomisjon arutas Euroopa Liidu toetusi

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitleti Euroopa Liidu perioodi 2014-2020 toetuste rakendamise ja ELi uute toetuste kasutuselevõtu ettevalmistamise hetkeseisu ning nende kiiret kasutuselevõtmist.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et välistoetused on viimastel aastatel moodustanud riigieelarvest umbes 10 protsenti. Tuleva aasta riigieelarvest on see 11,4 protsenti. „Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi toetuseid saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni, mis tähendab, et rakendamiseks on veel aega enam kui kolm aastat,“ ütles Kokk. Ta lisas, et rahandusministeeriumi kinnituse kohaselt on vahendid olulises ulatuses kokkulepete ja lepingutega kaetud ning kõik ministeeriumid on lubanud vahendid täies mahus kasutusele võtta perioodi lõpuks. Olulisemate välistoetuste mahust 5,4 miljardit eurot on augustikuu seisuga väljamakseid tehtud 61 protsenti.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul teeb muret praeguse eelarveperioodi rahade tagasihoidlik kasutamine ja see, et endiselt on võimalik rahakasutus märkimisväärselt projektidega katmata. Eesti on selles osas ELi keskmisest maas. „Selle – eriti nt energiasäästu ja ettevõtlust toetavate ning teadus- ja arendusrahade tagasihoidlik kasutamine – taustal tundub valitsuse optimism järgmise perioodi, aga ka taasterahastu kasutamise kohta olevat põhjendamatu,“ ütles Lauri. Ta möönis, et mitmete valdkondade arengukavade lõppemine ja uute valmimise pidurdumine võib samuti takistada Euroopa vahendite kiiret kasutusele võttu.

„Muidugi ootan, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõuavad peagi lõplikule kokkuleppele. Alles seejärel saab ka Riigikogu teha omapoolsed sammud kokkulepete ratifitseerimiseks ning otsustada nende Euroopa vahendite kasutamise üle Eestis. Seni on tegemist vaid lootuste ja kavadega,“ ütles Lauri.

Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt on uute ELi toetuste kasutuselevõtu ettevalmistamisel perioodi 2021-2027 struktuurifondide osas kokku lepitud struktuurifondide esialgne rahastamiskava, koostatud partnerlusleppe ja rakenduskava eelnõud ning toimunud on esimene mitteametlik läbirääkimiste voor Euroopa Komisjoniga. Strateegiadokumentide ettevalmistus ja läbirääkimised jätkuvad ning peale ELi tasandi õigusraamistiku jõustumist eeldatavalt 2021. aasta kevadel saab need ametlikult esitada Euroopa Komisjonile. Partnerlusleppe ja rakenduskava heakskiitmist võiks oodata juulis-augustis. Siseriikliku rakendussüsteemi ettevalmistamiseks on valmimas struktuuritoetuse seaduse eelnõu, mille eeldatav Riigikogu menetlusse jõudmise aeg võiks olla märts 2021. Toetusmeetmete avamist võiks oodata sügisel.

ELi majanduse taastepaketi osana luuakse ELi taaskäivitamisrahastu, mille kasutuselevõtmiseks on alanud taastekava koostamine. Paralleelselt on alanud ka taaskäivitamisrahastu rakendussüsteemi ettevalmistamine. Kuna abikõlblikkus algas 1. veebruaril 2020, siis on võimalik taastekavasse tegevusi hõlmata ka tagasiulatuvalt.

Rahandusministeeriumi ülevaate kohaselt lisatakse COVID-kriisist väljumiseks ja ELi majanduse taastepaketi osana praegusesse struktuurifondide perioodi täiendavat raha ettevõtluse elavdamiseks, tervishoiusektori võimekuse suurendamiseks ja tööturuteenuste pakkumiseks.

COVID-kriisist väljumiseks ja majanduse elavdamiseks on soov uued ELi toetused kiires tempos kasutusele võtta.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga