Home Poliitika Rahanduskomisjon toetab investeerimiskliima parandamist ja hoiuste hüvitamismäära tõstmist
Rahanduskomisjon toetab investeerimiskliima parandamist ja hoiuste hüvitamismäära tõstmist

Rahanduskomisjon toetab investeerimiskliima parandamist ja hoiuste hüvitamismäära tõstmist

Riigikogu rahanduskomisjon toetas oma tänasel istungil investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõuete muutmist, et võtta paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske ning vähendada regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele. Samuti tõsta hoiuste tagamise hüvitamise määra.

Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik selgitas, et eelnõu näeb ette anda Finantsinspektsioonile õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. „Hetkel kohaldatakse investeerimisühingutele pankadele esitatud nõudeid, mis pole piisavalt paindlikud ja riske arvestavad,“ märkis Korobeinik.

Ta lisas, et eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõudeid vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Näiteks alanevad algkapitalinõuded selliste investeerimisühingute puhul, kes osutavad väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamise teenust 125 000 eurolt 75 000 eurole, väärtpaberiportfelli valitsemise teenust 125 000 eurolt 75 000 eurole või pakuvad alternatiivbörsi korraldamise teenust 730 000 eurolt 150 000 eurole. Ülejäänud teenuste osutamise puhul algkapitali nõuded veidi suurenevad.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et eelnõuga vähendatakse ühtlasi regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele. „Muudatustega vähendatakse nõudeid professionaalsete investoritele, kes on võimelised investeeringute kohta infot ise paremini analüüsima ja kätte saama. Jaeinvestorite puhul jäävad nõuded endiseks,“ märkis Kokk.

Ta selgitas, et muudatused on algselt ajendatud COVID-19 tekitatud kriisiolukorrast. ELi tasandil on soov vähendada regulatiivset koormust ka investeerimisteenuste osutajatele, nii et neil tekiks võimalus ressursse ümber jaotada ja jätkuvalt tagada reaalmajanduse rahastamine.

Lisaks suurendatakse hoiuste hüvitamise piirmäära ulatust. Kehtivas seaduses on Tagatisfondi poolt üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 eurot. Lisaks peab olema tagatud täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid kui isik on müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on tema kontole hiljaaegu laekunud. Ehk maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on kehtiva seaduse järgi 170 000 eurot.

Vastavalt Euroopa Komisjoni selgitusele tuleb aga ELi õiguse kohaselt täiendav tagatis ette näha ka muude sotsiaalsete sündmuste puhul, näiteks kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või kindlustushüvitiste tõttu. Eelnõuga suurendatakse seetõttu täiendava hüvitise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole ning nähakse ette, et see katab ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendeid. Seega on kogu hüvitamise maksimaalne määr edaspidi 200 000 eurot (100 000 + 100 000 eurot).

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE) täiskogu istungile 26. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.