Rakveres paigaldatakse puhastamiseks vette ainulaadsed ujuvsaared
Keskkonnaministeeriumi juhitud projekti Life Ip Clean Est raames katsetatakse Rakveres Soolikaoja ülemjooksul looduslähedasi tervendusmeetmeid, paigaldades sinna juuni alguses Eestis esimesed omataolised ujuvsaared.
Ujuvsaared paigaldatakse Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks. Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Riin Sikka sõnul näitavad projekti uurimistulemused, et Soolikaoja on halvas seisundis. „See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid,“ ütles Sikka.
Uurimisgrupi juhi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa ettepanekul otsustati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks kasutada fütoremediatisooni võtteid ehk taimtervendamist.
„Kasutame rohetaimi ja nendega seonduvaid mikroorganisme, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha. Sellise looduslähedase tervendusmeetme rakendamiseks rajame kolmele paistiigile ujuvsaared,“ selgitas Kõrgmaa. Ujuvsaared tehakse kergest ujuvmaterjalist, need hulbivad vabalt veepinnal ning tõusevad-laskuvad veetaseme muutudes.
Tõhusad, odavad ja ilusad
„Ujuvsaarte kasutamise idee lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud tehnoloogia kasutamiseks,“ põhjendas Kõrgmaa valituks osutunud lahendust. „Teisteks olulisteks argumentideks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks on veel, et saared pakuvad uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele,“ lisas ta.
Saartele istutatud taimed tagavad saasteainete tõhusa eemaldamise veekogust, aga pakuvad ka silmailu, mis oli linnakeskkonda arvestades eesmärk omaette. Lisaks elurikkust soodustava elupaiga loomisele need ka varjutavad vett, mis aitab reguleerida vee temperatuuri ja piirata päikesevalguse hulka vetikate vohamise takistamiseks.
Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse kolm ujuvsaart ning tiikidevahelisse kanalisse puiduhakkefilter. Supeluse pargi tiik saab viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiik kolm ujuvsaart. Kokku on kavas rajada Rakvere linna tiikidele 11 ujuvsaart kogupindalaga 102 ruutmeetrit.
Ujuvsaartele istutatavate taimede osas tehakse valik selliste seast, mis armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid. Sellised taimed on näiteks villpea, hundinui ja erinevad iirised.
Nitraatide sisalduse vähendamiseks paigaldatakse Kirikuaia pargi tiikidevahelisse kanalipõhja puiduhaket sisaldavad kotid. Kirikuaia pargi tiikidele paigaldatakse ka automaatseirejaam, mille eesmärgiks on saasteainete ja erinevate veeomaduste mõõtmine, et jälgida ujuvsaarte ja nitraadifiltri efektiivsust ja mõju veekogule.
Ujuvsaared võivad saada Rakvere tõmbenumbriks
„Ujuvsaared peaksid tulema igati kaunid, kui arvestada seda taimede liigirikkust, mis saartele istutatakse,“ ütles Rakvere abilinnapea Andres Jaadla. „Tegu on kahtlemata Rakvere ühe sellesuvise keskkonnaalase tõmbeprojektiga, mis toob linna palju huvilisi,“ lisas ta.
„Mul on hea meel, et projekti nõupidamistel on spetsialistid välja pakkunud uudsed ja linnaruumi sobivad lahendused. Eriti tänuväärt töö on teinud Vallo Kõrgmaa, kelle ideedele tuginedes ujuvsaarte lahendused ellu viiaksegi,“ kinnitas Jaadla.
Ujuvsaarte raamid valmistatakse kohapeal valmis 4. juunil ja pannakse tühjadena nädalavahetuseks ujuma. Seejärel hakatakse uuel nädalal taimi istutama.
Ujuvsaared ehitatakse 110-millimeetristest PEM-torudest. Ühendused tehakse põlvedega, luues kuusnurkse või ristkülikukujundi. Saare põhjaks kasutatakse kalavõrku või geovõrku, mis kinnitatakse torudest moodustatud serva külge. Taimede kindlustamiseks ja kasvupinnase loomiseks pannakse võrgule kookosmatt ja kivivill. Taimed istutatakse kivivilla sisse, nii et juurestik ulatuks vette. Kuna taimemassi kaalu prognoosida on keeruline, toetatakse läbivajumise ennetamiseks saare keskosa tühjade, otsast suletud kanalisatsioonitorudega või tühjade PE- või PP-kanistrite abil.
Soolikaoja on halva ökoloogilise seisundiga 7,5 kilomeetri ulatuses tugevasti muudetud veekogum. Selle valgala on 122,1 ruutkilomeetrit. Uuringuga tuvastati Soolikaoja reostuskoormus ning töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Koostamisel on ka projekt oja tagasijuhtimiseks looduslikku sängi alamjooksul.
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel toimuva Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamise projekt katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 kilomeetri ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid.
2019. aastal alanud projekt kestab kümme aastat ja selle kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60 protsendi ulatuses, Eesti 40-protsendiline omaosalus rahastatakse SA KIK ja riigieelarve kaudu.
Projekti tegemistel saab silma peal hoida projekti kodulehel ja Facebooki-lehel.
