RATAS KÜLASTAS IDA-VIRUMAAD I Muutused panevad otsima innovatiivseid lahendusi
Jüri Ratas kohtus Ida-Virumaal põlevkivitööstuse töötajate, ametiühingute ja ettevõtetega.
Ratas külastas Kiviõli Keemiatööstust, Eesti Energia Auvere elektrijaama ja Viru Keemia Gruppi. Samuti kohtus ta Enefit Poweri töötajatega ning keemikuid, kaevureid ja energeetikuid esindavate ametiühingute juhtidega. Lisaks külastas Ratas Kohtla-Järve tööstusparki ja Aidu karjääri ning pidas veebikohtumise maakonna töötukassa, ettevõtluskeskuse ja omavalitsuste liidu juhtidega.
“Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid. Tuleb mõelda, kuidas saame seda meie inimeste heaks edasi kasutada. Aastaid on põlevkivi taganud meie kodudesse elektrit ja soojust ning üle maailma kütust laevadele. Nüüdseks on nii riik kui ka valdkonna ettevõtted jõudnud selge vajaduseni leida uusi viise ja tehnoloogiaid põlevkivi kasutamiseks,” ütles riigikogu esimees.
Ratta sõnul on riigi ülesanne kindlustada, et põlevkivi leiaks parimat võimalikku rakendust, aidates seeläbi kaasa ühiskondliku rikkuse suurendamisele. “Sel aastal on järjepidevalt kasvanud kvoodihinnad. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks algatatud muutused Euroopa Liidu tasemel panevad meidki otsima innovatiivseid lahendusi,” selgitas ta. “Uuendused vajavad piisavalt aega. Samal ajal tuleb Eestis tagada elektri varustuskindlus. Ära ei tohi unustada, et nõudlus põlevkiviõli järele püsib maailmaturul kõrge.”
Lahendused peavad töötama inimeste heaks, mitte nende heaolu arvelt, rõhutas Ratas. “Kaalul on tuhandete perede toimetulek. Seepärast tasub meil liikuda edasi õlitehase rajamisega, mis tagaks tööd ja tulu veel vähemalt 15 aastaks. Samuti on oluline saavutada kokkulepped, mis võimaldavad teha sujuvalt uuendusi põlevkivi kasutuses. Kõik see vajab koostööd riigijuhtide, ettevõtjate ja teadlaste vahel, aga ka mõistvat suhtumist üle Eesti,” selgitas Keskerakonna esimees.
“Töötajad ja nende esindajad ametiühingutes rõhutasid, et suurimaks toetuseks on stabiilsed töökohad,” lisas Jüri Ratas. “Hea meel oli kuulda, et ettevõtjad tundsid huvi piirkondliku töökoha loomise toetuse vastu – meetme toel sai eelmisel aastal tööd 645 inimest. Arenguruumi jagub veel riigipoolsetes suunatud pakkumistes ettevõtetele ja piirkondlikes erisustes. Uute töökohtade loomisele ei aita kaasa, kui Eestis tegutsevate finantsasutuste huvi Ida-Virumaale investeerida soovivate rahvusvaheliste ettevõtete rahastamiseks on tagasihoidlik.”
