Renoveerimine tõstab kinnisvara väärtust ja alandab kulusid
Möödunud aastal eraldas riik 80 miljonit eurot kortermajade renoveerimiseks ning ka tänavu on oodata järgmise rahastusvooru avanemist. Kuigi toetuse saanud ühistu peab KredExi nõuete järgi oma palgale võtma tehnilise konsultandi, ei vähenda see korteriühistu juhatuse koormust projekti vedamisel, mis võib tihti kujuneda komistuskiviks sujuvale protsessile, hindavad eksperdid.
SEB ärikliendi müügijuhi Riho Treumuthi sõnul ei räägita renoveerimise puhul täna üksnes fassaadi soojustamisest või katuse kordategemisest. „Kaasaegsetele elamistingimustele kehtestatud standardite ja nõuete muutumisega on renoveerimisprojektid muutunud mahukateks rekonstrueerimisprojektideks, mis on keerukamad nii ehituslikult kui eelarvestamiselt. Sageli miljoniprojektiks kasvav uuendus on mahukaks just projektijuhtimise vaates,“ ütleb Treumuth.
2023. aastal esitati SEB-le enim renoveerimistaotlusi Tartumaalt, Harjumaalt ja Pärnumaalt. „Kuigi võiks eeldada, et Tallinn on kõige aktiivsem, ta seda pole. Panga renoveerimisotsus ei sõltu küll piirkonnast, siiski teatud piirkonnad on aktiivsemad. Viimaste aastate statistika näitab, et suurim osakaal sooviavaldusi vanade nõukogudeaegsete korterhoonete renoveerimiseks tuleb just Lõuna-Eestist,“ ütleb Treumuth.
Viimaste aastate statistika näitab, et suurim osakaal sooviavaldusi vanade nõukogudeaegsete korterhoonete renoveerimiseks tuleb just Lõuna-Eestist.
Treumuthi sõnul ulatub renoveerimistööde keskmine maksumus 1,1 miljonist eurost väiksemate projektide puhul kuni 1,5 ja 2 miljoni euroni suuremate majade puhul. „Renoveerimise hinnad on tõusnud ning alla miljoni suuruseid projekte on vähem. Kasu, mis renoveerimisest saadakse, ületab aga tehtud kulutuse ja nähtud vaeva mõne aastaga. Olgu selleks siis väiksemad kommunaalarved või investeerimiseks soetatud korteriväärtuse tõus“ kinnitab Treumuth.
Positiivse laenuotsuseni on seitse sammu
Korterhoone renoveerimine on iseäranis suur väljakutse ühistu kui organisatsiooni jaoks ja mida töömahukamaks muutub projekt, seda vajalikum on projekti kvaliteetsem juhtimine. „Korteriühistute renoveerimise puhul on oluline lähtuda seitsmest sammust, mis tagavad tõenäoliselt positiivse laenuotsuse. Nendeks on: kaardistada oma soovid ja vajadused, kaasata korteriühistu liikmed, koostada eelarve targalt ja läbimõeldult, seejärel pöörduda panka, esitada taotlus ning viimases etapis analüüsitaksegi laenu teenindamise võimekust. Oluline on mõista, millised tööd on vajalikud ja mis nende hinnaks võib kujuneda. Oma rahaline võimekus tuleb põhjalikult läbi kaaluda,“ soovitab Treumuth.
Korterhoone renoveerimine on iseäranis suur väljakutse ühistu kui organisatsiooni jaoks ja mida töömahukamaks muutub projekt, seda vajalikum on projekti kvaliteetsem juhtimine.
Projekteerimise, ehitusliku projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega tegeleva Ehitusagentuuri projektijuht Marek Kaasik märgib, et kuigi KredExi toetustega kaasneb nõue palgata tehniline konsultant, ei vähenda see korteriühistu juhatuse koormust projekti vedamisel. „Välise isiku ehk projektijuhi kaasamine kortermaja rekonstrueerimisse on vaikselt kasvanud, kuid ajas võiks see veel enam rakendust leida. Surve juhatusele lahendada kõiki majaga seotud probleeme, kasvab ühel hetkel üle pea,“ hindab Kaasik.
SEB hinnangul on panga roll olla toetav osapool projekti õnnestumisel ja pakkuda tuge ning nõustamist finantsküsimustes. Lisaks on ühistutele väga heaks partneriks KredEx, kust saab renoveerimisteekonda ettevõttes samuti juhiseid ning kindlasti oskavad ka kogenud projektijuhid seda protsessi hõlbustada.
