Avaleht Koos koroonast üle Riigikogu arutas vaktsineerimise korraldamist olulise tähtsusega riikliku küsimusena
Riigikogu arutas vaktsineerimise korraldamist olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Riigikogu arutas vaktsineerimise korraldamist olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Riigikogus toimus täna sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „COVID-19 vaktsineerimise korraldamine“ arutelu.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles oma ettekandes, et Eesti vaktsineeritute üldarv on jõudsalt kasvanud seitse nädalat järjest. Tänase seisuga on manustatud umbes 150 000 vaktsiinidoosi. Enam kui 100 000 inimest on saanud vähemalt ühe vaktsineerimise ja enam kui 40 000 ka teise doosiga vaktsineeritud.

Tema sõnul on positiivne, et juba mõnda aega on iganädalased vaktsineeritutehulgad kordades kõrgemad kui positiivselt nakatunud inimesed. „See tähendab, et läbi vaktsineerimise saab üha rohkem ja rohkem inimesi kaitse võrreldes läbipõdemisega, mis on kindlasti tervisevaates oluliselt parem viis antikehade saavutamiseks ja oluliselt ohutum viis inimese tervisele,“ ütles minister.

11. märtsil on oodata müügiluba Janssen Pharmaceuticale. Müügiloa taotlused on sees veel mitmel tootjal. Pfizer & Biontech, Moderna ja Astrazeneca tagavad Eestile laias laastus 2,5 miljonit vaktsiinidoosi ehk igal juhul juba piisava hõlmatuse, et kogu täisealine elanikkond ära vaktsineerida. Minister ütles, et praegune vaktsiinidefitsiit asendub hiljemalt suve jooksul vaktsiinide piisava hulgaga, et tagada kõigile elanikele vaktsineerimise võimalus. Märtsikuus tuleb Eestisse oluliselt rohkem vaktsiine, kui tuli kogu talve peale kokku.

Minister Kiige seisukoha järgi on mistahes vaktsiin Eesti turule oodatud, kui saab Euroopa Liidu müügiloa. Kõige olulisem on kasutada defitsiidi tingimustes vaktsiine võimalikult sihipäraselt ehk alustada tervishoiuvaldkonnast, alustada hoolekandeasutustest, töötajatest-elanikest. „Mul on väga hea meel, et tervishoiuvaldkonnas on suurusjärgus 70% inimesi seda võimalust kasutanud,“ ütles Kiik. Hoolekandes on vaktsineeritud umbes 85% kliente, haridusvaldkonna nimekirjast on huvi avaldanud inimestest vaktsineeritud üle 80%, päästjate ja politseinike seas on üles antud nimekirjast vaktsineerituid üle 90%.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma tutvustas oma ettekandes terviseameti rolli vaktsineerimises. Terviseametile on tema sõnul jäänud vaktsineerimise korraldamises tehniline pool:  vaktsiinide tellimine, tellimuste vormistamine ja laojääk ning logistika korraldamine.

Tellimuste esitamise põhimõte on see, et kõik tellimused tuleb esitada kolm tööpäeva ette ja kogus peab vastama limiidile, mille haigekassa teenuseosutajatele ette andis. Härma ütles, et on olnud juhtumeid, mil on tellitud teatud kogus vaktsiine, kuid enne tellimuse kinnitamist on patsiendid juba vaktsineerimisele kutsutud. Sel juhul püütakse vahe katta suuremaid tellimusi esitanud haiglatelt vaktsiini laenates.

Terviseametisse laekunud andmete kohaselt on kõikide vaktsiinide puhul tegemist väga efektiivsete vaktsiinidega. „Meil on kõigest seitse haigestunud inimest, kes on saanud nakkuse peale kuuri lõppu. Neid inimesi, kes on peale esimest vaktsineerimist nakkuse saanud, on kokku 311. Neid, kes on nakkuse saanud peale teist doosi, aga mitte peale kuuri lõppu, on 38,“ rääkis Härma. Protsentuaalselt on see tema sõnul väga väike hulk ja annab teadmise, et kõik vaktsiinid on väga tõhusad just nimelt raske haigestumise vältimiseks ja ka nakatumise vältimiseks.

Eesti Haigekassa esindaja Maivi Parv sõnas, et vaktsineerimist teevad praegu ligikaudu 500 tervishoiuteenuse osutajat: haiglad, perearstid, aga ka näiteks haiglavõrgu arengukava haiglate välised eriarstiabi ja õendusteenuse osutajad. Vaktsineerivad ka kaitseväe ja vangla meditsiiniteenistused. Politsei ja päästetöötajate vaktsineerimine on korraldatud Qvalitase arstikeskuse kaasabil.

„Üldhariduskoolide töötajate vaktsineerimise korraldamiseks kogusime haridus- ja teadusministeeriumi abiga andmed kõikide vaktsiini soovijate kohta. Haigekassani jõudnud nimekirjad edastasime siis haridusasutusele lähimale vaktsineerimiskeskusele. Vaktsineerimine ise toimus peamiselt selle haridusasutuse asukohajärgses kas haiglavõrgu arengukava haiglas või siis ka haigekassa nimetatud perearstikeskuses,“ rääkis Parv.

Praegu on Parve sõnul käimas lasteaia ja lastehoiuasutuste töötajate vaktsineerimine. Sel nädalal alustatakse ka teiste sotsiaalvaldkonna eesliinitöötajate vaktsineerimisega, kus vaktsineerimisele suunatakse näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, koduhooldustöötajad, omastehooldajad.

Vaktsineerimisprotsessi ladusamaks ja vaktsineerijale vähem töömahukaks tegemiseks plaanitakse automatiseerida vaktsineerimisele registreerimine. Seda tehakse läbi üleriigilise digiregistratuuri.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak rääkis, et COVID-19 vastu on vaktsineeritud 81 protsenti perearstidest. Dr Sadrak tõdes, et vaktsiini on väga vähe ja selgitas, et haigekassa teeb reedeti perearstidele pakkumise selle kohta, kui palju vaktsiini saab tellida ülejärgmiseks nädalaks oma riskigrupi patsientide jaoks. Siiamaani on see pakkumine olnud 30-36 doosi ühe nimistu kohta iga 3–5 nädala tagant.

Sadrak lisas, et patsiente hakatakse vaktsineerimisele kutsuma alles siis, kui on selge, mis päeval millises koguses vaktsiini reaalselt tuleb. Ta kinnitas, et perearstid oleksid suutelised vaktsineerima iga päev ja seda mõistlikus mahus tööaja sees, nii et see ei sega igapäevatööd.

Sadraki sõnul on vaja nii paremat kommunikatsiooni elanikkonnale vaktsineerimise vajalikkuse osas kui ka paremat kommunikatsiooni elanikkonnale vaktsineerimise korralduse osas. „On väga vaja, et perearstid saaksid uue info õigeaegselt ja usaldusväärsest allikast,“ ütles ta.

Sadrak esitas rea ettepanekuid olukorra parandamiseks. Näiteks võiks suurendada vaktsiinitarneid ja teha kokkuleppeid teiste riikidega, et võimalusel neilt vaktsiini osta. Samuti võiks kaotada Astrazeneca vaktsiini vanuselise ülempiiri ja pikendada kahe doosi vahelist aega.

Ettekande lõpus rõhutas Sadrak, et perearstide kõige suurem mure on see, et tellimiskeskkond ja kinnitused tuleb teha usaldusväärseks ning lõpetada ära üllatused koguste osas – et perearstid saaksid seda, mida tellisid.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata riigikogu Youtube’i kanalil.