Riigikogu arutelu keskendus Venemaa sissetungile Ukrainasse
Riigikogus toimus täna täiendav istung, kus riigikaitsekomisjoni ettepanekul arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena Euroopa julgeolekuolukorda seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu.
Kaitseminister Kalle Laanet käsitles oma ettekande alguses hetkeolukorda Ukrainas. Seejärel rääkis ta, kuidas me oleme Ukrainat aidanud ja lõpetuseks, kuidas Eesti on kaitstud.
Laanet meenutas, et Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu kuus päeva tagasi, Eesti sünnipäeval, samal hetkel, kui New Yorgis algas ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung Ukraina küsimuses. „Piisab sellest ilmselgelt mitte juhuslikust ajalisest kokkulangevusest, et veenduda Putini režiimi põlgusest rahvusvahelise õiguse ja riikide õiguslikul võrdsusel põhineva korra vastu, kuid ka ülemaailmse rahu tagamiseks loodud organisatsiooni võimetusest, kuni Venemaa omab vetoõigust,“ rääkis kaitseminister. Tema sõnul oli detsembrist alates näha, et Venemaa ei panusta diplomaatiale, olles esitanud mõistlike ettepanekute asemel täiesti ebarealistlikke ultimaatumeid. „Putini režiim valmistus aastaid Ukraina-vastaseks agressiooniks,“ ütles Laanet.
Laanet loetles agressori tegevusi – Venemaalaste allasurumine ja ajuloputamine, Valgevene niinimetatud integreerimine ja Lukašenko režiimi päästmine jõhkrate meetoditega, Venemaa inforuumi sulgemise ettevalmistamine, isegi Nord Stream 2 ehitamine Euroopa gaasisõltuvuse suurendamiseks. „Kogu poliitiline mäng keerles Vladimir Putini ümber kuni agressioonisõja alguseni,“ ütles Laanet. „Seejärel pööras Putin kogu vaba maailma enda vastu, alustades jõhkrat täieulatuslikku sõda vaba Ukraina vastu.“
Laaneti sõnul hirmutab Venemaa tuumarelvadega selleks, et oma poliitilist positsiooni tugevdada. Ta lisa, et see on uus reaalsus, kuid ainult hetkel, sest lähinädalad ja kuud nähtavasti toovad esile palju suuremaid muutusi.
„Ukraina ei võitle mitte ainult iseenda, vaid ka meie kõigi, kogub vaba maailma eest,“ ütles Laanet. Tema sõnul on Putini režiim ja tema sõjamasin üha kindlamalt kaotuse kursil. „Me peame väljakujunenud dünaamikat hoidma. Venemaa on esitanud ähvardusi Soomele ja Rootsile, et nad ei liituks NATO-ga. Soome ja Rootsi ei taotle NATO-liikmelisust, kuid me rakendame koos niinimetatud tugevdatud suhtlust, mis on väljakujunenud olukorras vajalikud,“ kõneles Laanet. See tähendab tema sõnul lisakohtumisi, luureinfo vahetust, samuti informatsioonioperatsioonide ning strateegilise kommunikatsiooni kohta.
Ukraina abistamisest tõi Laanet esile, et Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, mis juba detsembris otsustas Ukrainale anda ka relvaabi koos USA, Ühendkuningriigi, Läti ja Leeduga. Tema sõnul jõudis esimene partii Eesti poolt tarnitud tankitõrjerakette Javelin Ukrainasse 18. veebruaril, enne sõja puhkemist.
Laanet kinnitas, et Eesti jätkab Ukrainale nii surmava kui ka mittesurmava sõjalise abi andmist. „Kavatseme Ukrainale anda täiendavalt Javelini tankitõrjerakette, 122 mm haubitsaid koos laskemoonaga, muud Eestis olemasolevat Nõukogude kaliibriga laskemoona, tuhandeid kiivreid, sadu kuuliveste, kümneid tuhandeid kaitseväe toidupakke ja meditsiinitarvikuid,“ loetles ta. „Samuti plaanime lähiajal Ukrainale üle anda koostöös Saksamaaga Eestis valmistatud mobiilse välihaigla.“
Laanet lisas, et Ukrainale on sõjalist abi andnud ja pakkunud USA, Kanada ja 19 Euroopa riiki. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid, et Euroopa rahurahastust eraldatakse 450 miljonit eurot tapva relvastuse ja 50 miljonit eurot mittetapva relvastuse soetamiseks ja andmiseks Ukrainale.
Eraldi tõi kaitseminister välja, et diplomaatiliselt toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu kandidaatriigiks. „See riik võitleb praegu kogu Euroopa ning meie ühiste demokraatlike väärtuste eest. See tegevus kinnitab, et Ukraina väärib ühtse Euroopa Liidu liikmeks saamist,“ ütles Laanet.
Laaneti sõnul on Eesti valitsus ja kaitsejõud viimasel ajal teinud mitmeid vajalikke samme, kindlustamaks veelgi Eesti julgeolekut. Ta tõi välja Põhja-Atlandi alliansist liitlaste ja NATO Euroopa vägede ülemjuhataja taotlusel aktiveeriti NATO kaitseplaanid. Samuti taotles Eesti valitsus 24. veebruari varahommikul koos Läti, Leedu, Poola ja teiste idatiiva riikidega konsultatsioone Põhja-Atlandi lepingu artikkel 4 alusel. „Liitlased on juba toonud ning toovad juurde heidutusvägesid NATO idatiivale, sealhulgas Eestisse,“ kinnitas Laanet.
Kaitseministri sõnul on Eesti valmis täitma oma liitlaskohustusi NATO valmidusüksustes vastavalt Riigikogu antud mandaadile. Samuti osaleb Eesti Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsiooniväe JEF koostöös, koos Põhjala ja Balti riikide ning Hollandiga.
Minister märkis ka täiendavat rahaeraldust Kaitseministeeriumi valitsemisalale umbes 340 miljonit eurot nelja aasta peale. Rahaeralduse lõviosa langeb järgmisse ja ülejärgmisse aastasse: vastavalt 99,7 ja 204,2 miljonit eurot. „Need vahendid kasutatakse laskemoonavarude soetamiseks pea kõikidele kaitseväes olevatele relvasüsteemidele,“ ütles Laanet. „Suur osa tarnelepinguid on juba sõlmitud.“
Kokkuvõtteks ütles Laanet, et sõda võib jätkuda pikemalt, sest Putini-Venemaa ei ole nõus kaotajana rahukokkuleppele alla kirjutama. „Meie ülesanne on teha selle sõjalise sissetungi kahju Putini Venemaale võimalikult valusaks,“ rääkis ta. „Ukraina massiivne toetamine poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt päästab Ukraina riiklust ja sõltumatust ning ühtlasi suurendab meie ja Euroopa julgeolekut. NATO-liitlased tugevdavad kaitsevalmidust ja heidutust idatiival olulisel määral. Ja ma julgen öelda täiesti selgelt oma tunnetuse pealt, et liitlassuhted on tugevamad kui kunagi varem.“
Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ütles, et Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas on illegaalne ja õigustamatu. „Oleme meedias näinud, kuidas Venemaa relvajõud rikuvad rahvusvahelise humanitaarõiguse Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle, rünnates kaitstavaid isikuid ja tulistades selliseid tsiviilobjekte nagu elumajad ja punase ristiga tähistatud haiglad,“ rääkis Eesmaa.
Eesmaa tõi esile, et rahvusvahelise kriminaalkohtu peaprokurör Khan on juba teatanud, et on otsustanud alustada Ukraina olukorra uurimist nii kiiresti kui võimalik. Ta viitas veelkord Khanile, kelle hinnangul on alust arvata, et sõjategevuse käigus on toime pandud nii sõjakuritegusid kui ka inimsusevastaseid kuritegusid.
Eesmaa sõnul on NATO liitlased viimastel nädalatel kiiresti tegutsenud. Balti riikide ja Poola palvel käivitati NATO aluslepingu artikkel 4 alusel konsultatsioonid ja langetati otsus kaitseplaanide käivitamise kohta. NATO masinavärk töötab ja liitlased on aktiivselt tugevdamas NATO idatiiba.
Ta toonitas, et ka Euroopa Liidu parlamentide vahel on praeguse julgeolekuolukorra hindamisel ja ühise tegutsemise vajaduse osas täielik konsensus.
Eesmaa sõnul näeme täna, et ukrainlaste erakordselt muljet avaldav vaprus ja visa vastupanu on äratanud eurooplaste põhiväärtused ning ollakse taas valmis otsustavalt kaitsma vabadust ja demokraatiat. Üle Euroopa kõlavad tema sõnul avaldused, kuidas ukrainlaste sõda on ka meie sõda. „Ukrainlaste veri kaitseb ka meie vabadust ja demokraatiat,“ rääkis Eemsaa. „Eurooplased on viimaks sunnitud üle saama oma äri- ja majandushuvidest, mis seni on takistanud teatud sanktsioone rakendamast, aga senistest ajaloolistest taakadest taas leidnud julguse oma kaitset tugevdada.“
Eesmaa märkis, et Vene vägede pommirahe ja massiivsete jõududega varjamatult Ukrainasse sissetungimine on ärgitanud Euroopa Liitu ja ülejäänud demokraatlikke riike oluliselt jõulisemalt tegutsema. Eelkõige väljendus see tema sõnul pretsedenditus sanktsioonide režiimi karmistamises Venemaa suunal, kuid üha kasvab surve ka Venemaad otseselt sõjalises kampaanias toetava Valgevene vastu. „Euroopa Liidu, USA, Ühendkuningriigi, Austraalia, Jaapani, Lõuna-Korea ja teiste riikide sanktsioonid on selged signaalid Venemaale ja toetusavaldus Ukrainale,“ lausus Eesmaa.
Lõpetuseks ütles Eesmaa, et Riigikaitsekomisjon on tunnustanud valitsuse jõupingutusi kaitsekulutuste suurendamisel ja tervitas ka hiljutist otsust panustada täiendavalt 380 miljonit eurot Eesti julgeolekusse.
„Meie kaitsekulutused pole kunagi olnud nii suured, kuid siiski peame nentima, et kujunenud erakorralises julgeolekuolukorras on vältimatu kaitsekulude edasine kasvatamine nii absoluutmahus kui ka protsendina sisemajanduse kogutoodangust,“ sõnas Eesmaa.
Vajadusel tuleb tema sõnul kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muutusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil. Uusi suuri võimearendusi, nagu näiteks korduvalt komisjoni poolt prioriteetsena esiletoodud keskmaa õhutõrje võime loomist ei ole mõistlik luua olemasolevate võimete piiramise või kärpimise arvel.
Ettekannetele järgnesid Riigikogu liikmete küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide ning Riigikogu liikmete sõnavõtud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Leo Kunnas, Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Jaanus Karilaid ja Isamaa fraktsiooni nimel rääkis Helir-Valdor Seeder. Reformierakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jürgen Ligi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Juske.
Sõna võtsid veel Tarmo Kruusimäe (I), Signe Kivi (RE), Alar Laneman (EKRE), Mihhail Lotman (I), Jüri Ratas (K), Heiki Hepner (I), Andres Metsoja (I), Margit Sutrop (RE), Urmas Reinsalu (I), Aadu Must (K) ja Henn Põlluaas (EKRE).