Riigikogu esimees Lauri Hussar pälvis Ukraina kõrge riikliku autasu

Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk andis täna Riias Riigikogu esimehele Lauri Hussarile Ukraina toetamise eest üle Vürst Jaroslav Targa II järgu ordeni.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi poolt Ukraina rahva nimel omistatud kõrge autasu antakse märkimisväärse isikliku panuse eest riikide koostöö tugevdamisse, Ukraina riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi edendamisse kogu maailmas. Hussar võttis teenetemärgi vastu pärast Krimmi platvormi parlamentaarset tippkohtumist Riias. „See ei ole mitte ainult minu tegevuse märkamine, vaid tunnustus tervele Riigikogule ja kogu Eesti rahvale Ukraina vabadussõjas osutatud abi ja toetuse eest,“ ütles Hussar ning tänas president Zelenskõid ja Ukraina rahvast kõrge tunnustuse eest.

See ei ole mitte ainult minu tegevuse märkamine, vaid tunnustus tervele Riigikogule ja kogu Eesti rahvale Ukraina vabadussõjas osutatud abi ja toetuse eest.

Tippkohtumisel peetud kõnes kinnitas Hussar, et Eesti jätkab Ukraina tugevat toetamist – sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt – nii kaua, kuni Ukraina on Venemaa algatatud sõja võitnud, Krimm on Ukrainale tagastatud ning Ukraina on saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. „Me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et see sõda, mis algas mitte 2022. aasta veebruaris, vaid Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega 10 aastat tagasi, lõppeks Ukraina võidu ja territoriaalse terviklikkuse taastamisega riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides,“ ütles ta.

Hussari sõnul toetab Eesti Ukraina võiduplaani, mis võimaldab Ukrainal haarata sõjas initsiatiivi ja sillutada teed õiglasele rahule. Ta rõhutas seejuures sõjalise abi, eelkõige õhutõrjesüsteemide ja laskemoona andmise olulisust ning pidas vajalikuks kõrvaldada kõik piirangud, mis pärsivad Ukraina võimet ennast kaitsta, sealhulgas rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil. Ta tõi esile, et Eesti on võtnud endale kohustuse anda Ukrainale järgmise nelja aasta jooksul sõjalist abi 0,25 protsendi ulatuses SKPst, ning kutsus sama tegema ka teisi riike.

Hussar viitas oma kõnes eelmisel nädalal tehtud avaldusele, millega Riigikogu tunnistas Nõukogude režiimi poolt 1944. aastal läbi viidud krimmitatarlaste suurküüditamise genotsiidiaktiks ning taunis krimmitatarlaste vastu suunatud genotsiidipoliitika jätkamist Venemaa okupeeritud Krimmis. „Kutsume rahvusvahelist üldsust üles näitama solidaarsust krimmitatarlastega ja kutsume ka teisi parlamente, kes ei ole seda veel teinud, vastu võtma sarnaseid avaldusi,“ ütles Riigikogu esimees.

Läti ja Ukraina korraldatud tippkohtumisel meenutati 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja 10 aasta möödumist Krimmi okupeerimisest. Kolmandat korda toimunud kohtumisel rõhutati Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamise olulisust ning räägiti agressiooni mõjudest ja Venemaa toime pandud kuritegudest Ukrainas. Kohtumise lõpus võtsid osalejad vastu ühisavalduse.

Hussaril olid eraldi kohtumised Küprose esindajatekoja spiikri Annita Demetriou ja Põhja-Makedoonia parlamendi esimehe Afrim Gashiga. Tippkohtumise järel osales ta Ukraina 10-punktilise rahuplaani viiendat punkti käsitleva kõrgetasemelise töögrupi kohtumisel, mis keskendus ÜRO põhikirja põhimõtete rakendamisele, peaassamblee ja julgeolekunõukogu rollile ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja maailmakorra taastamisele. Vastavat töögruppi juhivad Eesti ja Argentiina.

Krimmi platvormi parlamentaarsel tippkohtumisel osales ka Riigikogu liige ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma, kes esines kõnega OSCE PA nimel.