Riigikogu liige Indrek Saar soovis tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt teada laste huvitegevuse ja huvihariduse riigipoolse täiendava rahastamise kohta ning Jevgeni Ossinovski päris õpetajate palgatõusu kohta.
Saar ütles küsimust esitades, et laste huvitegevuse riigipoolne täiendav rahastamine on toonud huviringidesse kümneid tuhandeid lapsi, kes seal enne ei käinud. Ta viitas Tartu Ülikooli aruandele, mis ütleb, et aastal 2018 oli huvitegevusse kaasatud lapsi üle 93 000 ja aastal 2019, üle 113 000. Saar soovis teada, kes sundis valitsusel riigi eelarvestrateegias kärpima laste huvitegevusele mõeldud vahendeid.
Peaminister Kaja Kallas ütles oma vastuses, et huvihariduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ja mitte riigi ülesanne. Ta märkis, et riik on maksnud kohalikele omavalitsustele toetust huvihariduse korraldamiseks omavalitsuste piires. Kallase sõnul saavad kohalikud omavalitsused 2,42 miljardit eurot tulu ja see on iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada, mida ta selle rahaga teeb.
Kallase sõnul kasvavad kohalike omavalitsuste tulud järgmistel aastatel: 2023. aastal 3,5 protsenti, 2024. aastal 1,8 protsenti, 2025. aastal veel 3,5 protsenti. Kallas möönis, et laste huvihariduse toetus kohalikele omavalitsustele on seni olnud 14 miljonit eurot ja järgmises riigi eelarvestrateegias saab see olema 7 miljonit eurot.
Valitsusjuhi sõnul on huvihariduse toetust kasutatud väga erinevalt. „On teatud omavalitsusi, kes on selle huvihariduse toetuse suunanud selgelt ja kasutanud seda huvihariduse korraldamiseks ja pannud sinna ka oluliselt ise juurde, sest see on olnud selle kohaliku omavalitsuse prioriteet,“ kõneles Kallas. Samas on tema sõnul omavalitsusi, kus seda nii suureks prioriteediks ei peeta ja on omavalitsusi, kus selle toetuse kasutamine tegelikult ei ole aidanud lahendada neid probleeme, mis huvihariduses on.
Kallas rõhutas, et kohalikud omavalitsused saavad tegelikult raha juurde ja peavad ise kandma kohustust, kuidas huviharidust korraldada ja rahastada ning arvestama, et raha kasutus lähtuks lastest huvidest.
Jevgeni Ossinovski juhtis peaministri tähelepanu sellele, et hariduse rahastamise osakaal SKT-st langeb järgmisel aastal 6-protsendilt 5-protsendile ning et õpetajate palk hakkab maha jääma Eesti keskmisest palgast. Ta soovis peaministrilt teada, millele võiks loota Eesti õpetajad ja kõrgharidussektor Kaja Kallase juhitud valitsuse ajal.
Peaminister nõustus küsijaga, et eesmärk on olnud hoida õpetajate palka või saavutada 120 protsenti Eesti keskmise palga tasemest. Kallase sõnul on õpetajate palk praegu 102 protsenti ja järgmisel aastal 100 protsenti Eesti riigi keskmisest palgast.
Kallas möönis, et õpetajate palga küsimus ongi suur probleem. „Kehtivas riigi eelarvestrateegias oli ette nähtud õpetajate palgatõusuks null eurot,“ rääkis ta. „Tegime pingutusi, et leida raha õpetajate palga tõusuks. Ma tean, et see kolm protsenti on väga vähe, aga see on ikkagi parem kui null.“
Peaminister Kaja Kallas vastas veel Tarmo Kruusimäe küsimusele Kaitseväe otsuste kohta, Kert Kingo küsimusele riigi toimimisest ning Jaak Juske küsimusele hariduse rahastamise kohta.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas infotunnis Sven Sesteri küsimusele ettevõtete konkurentsivõime kohta ning Heljo Pikhofi küsimusele pensionipoliitika ja teise samba väljamaksete kohta.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Alar Lanemani küsimusele Pärnu uue silla rahastamise toetuse olukorra ja plaanitavate otsuste kohta.
