Avaleht Keskkond Riigikogu käsitleb täna algatust “Eesti ei ole tuumapolügoon”
Riigikogu käsitleb täna algatust “Eesti ei ole tuumapolügoon”

Riigikogu käsitleb täna algatust “Eesti ei ole tuumapolügoon”

Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon käsitlevad täna ühisel avalikul istungil kollektiivseid pöördumisi.

Roheliste ettepanek on lõpetada tuumaenergia-alase tegevuse rahastamine ja läbiviimine Eestis. Seda ettepanekut toetas digiallkirjadega 1384 inimest.

“Inimkond pole leidnud lahendusi tuumajäätmete püsivaks ohutuks ladestamiseks ega neutraliseerimiseks. Eestis turundatakse imelist masinat, mis teeb energiat vanade jaamade tuumajääkidest, aga sellist masinat pole tegelikult veel olemaski, mis tähendab, et rahvale on valetatud. Tuulikute materjalid on nende eluea lõpul enamjaolt ümbertöödeldavad, tuumajaama materjalid aga mitte ja need tuleb maha matta või muul moel utiliseerida. Tuumaenergeetika pole ringmajanduslik ettevõtmine ja seetõttu ei sobi tänase Eesti vajadustega,” ütles Piret Räni.

Olev-Andres Tinn, juhatuse liige: “Keskkonnahoiu aspektist lähtudes on selge, et tuumajaama ehitus on liiga aeglane, et kliimamuutuse vastase võitluse eesrinnas olla. Energiaportfelli fossiilsetelt kütustel taastuvatele ümber profileerimine peab toimuma olemasolevate tehniliste lahenduste ja hajatootmise põhimõttel. See on positiivne, et lisaks keskkonnakomisjonile kaasati istungile ka majanduskomisjon, sest siis on võimalik üle vaadata ka need argumendid, mis käsitlevad riigi rahakotti.”

Mõned küsimustest majanduskomisjonile:

  • Kas teate, millisest masinast on jutt, mida soovitakse Eestisse ehitama hakata?
  • Kas ja kuidas on võimalik teha üldist otsust, et me tahame tuumaenergiat, kui see soov võib tähendada tervet rida erinevaid tehnoloogiaid ja et täna teadaolevad lahendused on vaid kolm-neli korda vähem materjalimahukad kui tuulikud?
  • Täna ei toeta Euroopa Liit erimeetmetega tuumaenergeetikat – kas on kavas eesti maksumaksja oma vahenditega rajada terve järelvalvesüsteem? Kui jah, siis kas see rajatakse vaid ühe 300 MW reaktori jaoks? Või on komisjoni liikmetel plaanis veel rohkem reaktoreid Eestisse lubada?
  • Kui palju maksab Eesti riigile 100 000 aasta jagu tuumaohutuse süsteemi ülalpidamist? Ilmselt peab raha tulema tuumajaama ekspluatatsioonist. Milliseks kujuneb sellisel juhul megavati hind tarbijale?
  • Tõsise õnnetuse puhul aga on möödapääsmatu ligi 100 km ohutusala. Kui peaks juhtuma veel üks õnnetus tuumajaamaga, siis kes maksab riigi tehtud kulutused (ka. eriplaneering) kinni?

Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung algab kell 10 ning on virtuaalne ja jälgitav veebist. Erakonna algatuse toetajate seisukohti kaitsevad Valdur Lahtvee, Peep Mardiste, Olev-Andres Tinn. Arutelu rikastab Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest.