Riigikogu majanduskomisjon sai ülevaate Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõjudest energeetikaturgudele, varustuskindlusele ja Eesti tarbijatele
Riigikogu majanduskomisjon sai värske ülevaate Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõjudest energeetikaturgudele, varustuskindlusele ja Eesti tarbijatele.
Majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul on energiaturul toimuv praegu väga volatiilne. „USA senaator John McCain on öelnud, et Venemaa on bensiinijaam, mis teeb näo, et on riik. Venemaa agressioon Ukraina rahva vastu mõjutab energiaturge ja hindu. Taolise riigi juhtkonda ja sõjamasinat ei taha keegi toetada, ostes näiteks sealt energiakandjaid ja tooret,“ tõdes esimees. Eestis on Venemaast lahti ühendamise vajadust kaua ette nähtud ja viimase kümne aasta jooksul on tehtud selleks hulgaliselt ettevalmistusi. Elektrit Eesti Venemaalt ei osta, seega ei sõltu Eesti elektri varustuskindlus Venemaast, küll aga sõltub veel Venemaast näiteks Eesti elektrivõrgu sagedus. „Tehniliselt on Balti operaatorid koos partneritega Euroopas valmis selleks, et kui Venemaa võrk kaob, saame ühenduse Mandri-Euroopa võrku üles paari tunniga,“ kinnitas Michal.
Küll aga on Eestis kasutatav gaas 80 protsendi ulatuses Venemaa päritolu. Komisonis toodi esile, et Vene gaasist loobumise järel on meie regioonis vaja uusi lahendusi, et gaasi mujalt tuua või asendada muude võimalustega. „Üks võimalik viis seda tühimikku lähiaastail täita, on koostöös eraettevõtjatega rentida vedelgaasi taasgaasistamise võimekusega laev. Ka nende peale joostakse maailmas praegu tormi, meie regioon pole ainuke, kes sellele mõtleb. LNG ujuvterminalile lisaks peavad kiiresti kasvama tuuleparkide võimsused ning üks huvitav idee, mis loodusõbralik ja tarbija rahakotile soodsam, on Tallinna kui mereäärse linna kütmine merevee- ja reoveesoojuspumpadega. Sarnased lahendused on Helsingis ja Stockholmis,“ edastas Michal arutatut. Nimelt pakkus soojafirma Utilitas gaasisõltuvuse vähendamise ideena, et kui seni kasutati külmemate talveilmade puhul Tallinnas maagaasi, siis tulevikus saaks tipukoormuste katmiseks hoopis mereveest ja reoveest energiat koguda. Ühtlasi kõlas ettepanek, et lisaks juba olemasolevale riiklikule vedelkütusevarule tuleks luua riiklik gaasivaru, mis annaks ettevõtjatele puhvri võimaluse näol gaasi riigilt osta.
Majanduskomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi sõnul on gaasidefitsiidiga seoses inimeste suurim mure selles, kas nende kodud jäävad järgmisel sügisel ja talvel külmaks. „Komisjoni istungil osalenud energiavaldkonna asjatundjate kinnitusel ükski kodu ei jää külmaks. Kindlasti ei tule probleeme kodutarbimisega,“ ütles Kaljulaid. Suurematel katlamajadel on olemas võimekus üle minna alternatiivsetele kütustele ja asendamatu osa jaoks on gaas olemas.
Kutsutud olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad, samuti Elering ASi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Alexela Group OÜ juhatuse liige Marti Hääl ja ASi Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu, Viru Keemia Grupp ASi juhatuse esimees Ahti Asmann ning OÜ Utilitas kontserni juht Priit Koit, ASi Utilitas Tallinn juhatuse esimees Robert Kitt ja juhatuse liige Janek Trumsi.
