1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Riigikogu sai ülevaate digiühiskonna arengukavast aastani 2030
Riigikogu sai ülevaate digiühiskonna arengukavast aastani 2030

Riigikogu sai ülevaate digiühiskonna arengukavast aastani 2030

Riigikogu sai tänasel istungil ülevaate Eesti digiühiskonna arengukavast aastani 2030.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rääkis arengukava tutvustades, et Eesti on loonud unikaalse ökosüsteemi, mida on keeruline kopeerida. „Digi on toonud meile tuntust üle maailma. Siit võrsuvad ja kasvavad ükssarvikuks maailma muutvad digilahendused. Digi on aidanud meil olla suurem kui rahvaarv või majandus eeldaks. Eesti on olnud teerajaja,“ ütles Sutt.

Et olla edasigi teerajaja, ei piisa ministri sõnul pelgalt olemasoleva putitamisest, vaid vaja on kliendikesksust ja uusima tehnoloogia kasutuselevõttu. „Ning kõike seda küberturvaliselt. Just nendest põhimõtetest oleme lähtunud uue digiühiskonna arengukava koostamisel,“ ütles Sutt.

Minister peatus lähemalt arengukavas esitatud kolmel alaeesmärgil: digiriigi arengul, ühenduvusel ja küberturvalisusel.

Digiriigialal on arengukava fookusse tõstnud avalike teenuste ja riigihalduse kvaliteedi, mis tähistab digiriigi järgmist küpsusastet ja arengujärku. „Kui seni on IT kasutamise sihiks olnud eeskätt avaliku sektori tõhustamine, siis nüüd nihutame keskmesse inimestele loodava väärtuse just kasutajakogemuse näol,“ selgitas minister Sutt.

Ühenduvuse kohta ütles ta, et selle eesmärk on lihtne: 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. „Selleks parandame sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades juurdepääsuvõrkude arendamisega. Tähtis on arendada 5G‑baastaristut ja teenuste pakkumist, et tulevikus ka 6G-ks valmis olla,“ rääkis Sutt.

Küberturvalisuse kohta märkis Sutt, et see on digiühiskonna võimaldaja. „Selleta poleks usaldust, milleta pole digiteenustel kasutajaid ehk mõtet ja mõju. Seepärast on küberturvalisuse alal eesmärgiks, et küberruum on turvaline, usaldusväärne ja küberohtudele vastupidav.“

Minister peatus ka rahal ja selgitas, et koguvajaduseks on hinnatud veidi enam kui 1,2 miljardit eurot 10 aasta peale.

Korobeinik: aeg on ellu viia unistus personaalsest digiriigist

Maailmas tuntakse Eestit digiriigina, kuid tuleb tunnistada, et suuresti põhineb meie edu mineviku saavutustel ja seetõttu ongi praegu õige aeg meie e-riigi arengule uut hoogu anda, rõhutas Andrei Korobeinik arutelul.

“Peame oluliselt rohkem pingutama, et olla maailma digivaldkonna liidrid ka tulevikus,” ütles Korobeinik. “Meie edu võti digimaailmas oli julgus – toimivad e-lahendused said valmis mõnikord seadusandlusest kiiremini, bürokraatiat oli vähe, digiriigi arendamise võtmeotsused tehti presidendi või peaministri tasemel. Täna tutvustatud arengukava seab ambitsioonikaid eesmärke, nende saavutamiseks on kõige olulisem just ametnike ja poliitikute suhtumise muutus.”

Tema sõnul peavad digiriigi teenused olema ühest kohast kättesaadavad ja proaktiivsed, ennustama kodaniku vajadusi ning ennetama tema muresid ja probleeme. “Unistus personaalsest digiriigist elab juba aastakümneid ja nüüd on tõepoolest viimane aeg selle ellu viimiseks. See puudutab nii olemasolevaid teenuseid kui ka uusi võimalusi, nagu näiteks personaalne meditsiin. Proaktiivse digiriigi abil suudame lõpuks vähendada ametnike arvu – rutiiniga tegelegu automaatika ja robotid, mitte riigi palgal olevad inimesed,” rääkis Korobeinik, kes on mitmete idufirmade asutaja ja investor.

Lõpetuseks toonitas ta, et eesmärkide elluviimiseks on vaja kvalifikatsiooniga inimesi. “Selleks, et me saaks pakkuda nii oma elanikele kui ka tervele maailmale uusi praktilisi lahendusi, mis teevad meie elu veelgi mugavamaks ja lihtsamaks, on vaja koolitada inimesi riigi sees ja neid tuleb otsida ka väljastpoolt. Maailma peamine ressurss on täna inimesed ja peame tunduvalt rohkem pingutama, et tipptegijad teeksid oma valiku Eesti kasuks ka tulevikus,” lausus Korobeinik.

Head Uudised GoodNews