Riigikogu võttis menetlusse viis eelnõud ja muutis kahe komisjoni koosseisu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõud ja muudeti kahe alatise komisjoni koosseisu.
Valitsuse 8. novembril algatatud karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (478 SE) näeb ette tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri. Sellest tulenevalt tehakse muudatused karistusseadustikus ja perekonnaseaduses.
Seksuaalse enesemääramise eapiiri muudetakse seni kehtinud 14 aastalt 16 aastale. Käesoleval ajal on Eestis karistusseadustiku kohaselt seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega on täisealise jaoks seksuaalkuriteona karistatav. Lisaks luuakse eelnõuga nn Romeo ja Julia klausel, mis võimaldab noore täiskasvanu ja 14–15-aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanuse vahe on kuni viis aastat. Nii näiteks on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14-aastasel kuni 19-aastasega ning 15-aastasel kuni 20-aastasega. Samuti muudetakse eapiire mittekontaktsetes (nn lapsporno) kuritegudes selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist. Selleks lisatakse nendele kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja samuti viieaastane vanusepiir.
Muudatuste eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest.
Lisaks muudetakse perekonnaseadust, millega tunnistatakse kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 8. novembril algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse lennundusseaduse sätteid maapealse teeninduse, lennutegevuse, seal hulgas mehitamata lennunduse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni kohta. Muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka riigilõivuseadust.
Eelnõuga võetakse täielikult üle ELi vastav direktiiv juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas.
Seadust täiendatakse peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, seal hulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse ELi nõuetega.
Lisaks on seaduse muutmise eesmärk lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni, arvestades ELi uusi taustakontrolli nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 8. novembril algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE).
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 27. jaanuaril ja 8. veebruaril 2021.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut, loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 8. novembril algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE).
Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu (ESMAL) muutmise leping kirjutati alla 27. jaanuaril 2021. a ja 8. veebruaril 2021. a Brüsselis.
Leping, millega muudetakse 2012. aasta aprillis jõustunud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut (ESMAL ML), loob õigusliku aluse ESMi reformile, milles euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Kokkulepe on osa samal tippkohtumisel heaks kiidetud laiemast paketist Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) tugevdamiseks ja pangandusliidu ehitamisega edasi liikumiseks.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on riikidevaheline leping. Lepingu muutmine toimub samuti riikidevahelise lepinguga, mille osapoolteks on kõik euroala liikmesriigid.
Reformi sisu on ESMi mandaadi laiendamine. ESM saab liikmesriikide toetamise kõrval, mis on ajutiselt kaotanud juurdepääsu tururahastusele, stabiliseeriva rolli ka alates 2012. aasta Euroopa Liidus loomisel olevas pangandusliidus. ESMist saab euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkuja pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahenduskorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse reformiga ESMi toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESMi rolli. Reformiga ei muutu ESMi maht.
ESMi rakendamisega seotud riigisisesed menetlused on sätestatud ESMi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses. Kuna ESMAL ML teeb muudatusi olemasolevates ESMi instrumentides ning lisandub kaitsemeetmepakkuja roll, siis käesoleva eelnõuga sätestatakse lepingu muutusest tulenevad täiendused ESMi küsimuste menetlemisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 8. novembril algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE).
Algse, 2015. aastal jõustunud lepinguga võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund).
Õiguslikel põhjustel otsustati pankadelt kogutud osamaksete kriisilahendusfondi ülekandmise kord ja sinna kogutud vahendite kasutamise järjekord finantskriisi olukorras lahutada ühtse kriisilahenduskorra määrusest (Single Resolution Mechanism), millega luuakse ELi ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board, SRB) ja sätestatakse kriisilahendusfondi moodustamise üldpõhimõtted, ning sätestada eraldi riikidevahelise lepinguga. Nii on ka nimetatud lepingu muutmise leping riikidevaheline leping.
Kriisilahendusfondi kaitsemeetme varasema käivitamisega (s.o enne 2024. aastat) ja muutmislepingus sätestatud muudatuste kohaldamisega on kriisilahendusnõukogul üleminekuperioodil rohkem vahendeid süsteemselt oluliste pankade võimalike kriisilahenduste puhuks. Muudatuste peamine sisu on, et üleminekuperioodil, mil kriisilahendusfond pankade osamaksetest alles koguneb ja kõik vahendid ei ole veel ühises kasutuses, kiireneb võimalik pankadelt kogutavate erakorraliste ex post osamaksete ühiskasutusse võtmine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus tegi muudatused väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseisus ning kinnitas Anneli Oti asumise väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale.
