Avaleht Eesti elu Riigikogus läbis esimese lugemise tühja kasseti tasu süsteemi muutev eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise tühja kasseti tasu süsteemi muutev eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise tühja kasseti tasu süsteemi muutev eelnõu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega muudetakse autoriõiguse seaduses sätestatud nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi ning antakse osa Justiitsministeeriumi ülesandeid autoriõiguse valdkonnas üle Patendiametile.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõuga (233 SE) muudetakse nn tühja kasseti tasu ehk autori õigust saada hüvitist, kui tema teost kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seadusega ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega.

Eelnõuga volitatakse valitsust kehtestama salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus määrusega ning sätestatakse tingimused, millest valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma. Eelnõu kohaselt on tasu maksimaalne määr 6 eurot, kuid mitte rohkem kui 15 protsenti vastava salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügi hinnast Eestis. Samuti hakatakse uuendusena tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.

Planeeritavad muudatused on vajalikud, et tagada süsteemi suurem paindlikkus ja võimalus seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises, ka selles, milliseid seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.

Lisaks eeltoodule antakse eelnõuga osa Justiitsministeeriumi autoriõigusega seotud rakenduslikke ülesandeid üle Patendiametile. Need ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll  Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Tarmo Kruusimäe.

Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu

Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE).

Eelnõuga muudetakse notari ametisse saamise korda. Selleks tuleb notari ametikoha täitmiseks edaspidi alati sooritada eksam ning enam ei saa kandideerida kunagi varem sooritatud eksamitulemuse alusel. Samuti täiendatakse muudatustega notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega.

Olulise muudatusena ühtlustatakse notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud maksimaalsed trahvimäärad advokaatidele ja patendivolinikele määratavate trahvimääradega. Rahatrahvi piirmäär tõstetakse 6400 eurolt 16 000 euroni.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (218 SE).

ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult ELi sisesed kahepoolsed investeerimislepingud.

ELi liikmesriikide vahel on jõus ligikaudu 300 kahepoolset investeerimislepingut. Lepingute eesmärk nende sõlmimise ajal oli edendada investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid investeeringutele negatiivset mõju avaldada võivate poliitiliste riskide vastu. Selliste investeerimislepingutega sooviti tugevdada investorite kaitset, kasutades selleks näiteks sundvõõrandamise korral makstavaid hüvitisi või menetlusi investeerimisvaidluste lahendamiseks.

Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12 ELi sisesest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga.

Soome ja Rootsiga lõpetatakse leping kahepoolselt. Ka Austria on teatanud, et soovib liikmesriikidega, kellega Austrial on kehtivad investeeringute kaitse lepingud, sõlmida kahepoolsed lõpetamise kokkulepped. Praegu pole lõplikult selge, mis saab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelisest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingust. See selgub UK EList väljumise protsessi käigus.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (240 SE).

Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.

Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 1992. aasta 31. märtsil Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.

Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga