Riigikogus oli pikk päev: kollektiivleping, ravimiseadus, õppetoetused

Riigikogu võttis 27. oktoobril uuesti vastu seaduse, millega viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekuse.

Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (383 UA) puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses. Neljandaks pikendatakse ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. septembril, kuid Vabariigi President otsustas jätta seaduse menetlusreeglite rikkumisele viidates välja kuulutamata. Uuesti arutamise käigus Riigikogu seadusesse muudatusi ei teinud ja võttis seaduse vastu uuesti samal kujul kui septembris.

Läbirääkimistel võttis sõna Oudekki Loone (K).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud veterinaarseaduse (384 SE) väljatöötamine on tingitud vajadusest rakendada vahetult kohalduvat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust loomataudide kohta. Senised siseriiklikud loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks, mille eesmärk on koondada, ühtlustada ja ajakohastada valdkonna õigus, rakendada ELi loomatervise määrust ja teisi veterinaaria valdkonna ELi vahetult kohaldatavaid määruseid, sõnastada ELi liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajalikud nõuete täpsemaks esitamiseks.

Uus seadus aitab tagada ettevõtja jaoks parema õigusselguse ja Eesti õiguse sidususe ELi õigusaktidega. Seaduse vastuvõtmise tulemusel muutuvad eelkõige loomatauditõrje korralduse alused, kuid veterinaarkorralduse ja loomatauditõrje üldpõhimõtted jäävad samaks.

Oluliseks muudatuseks on ettevõtjate puhul teatud tegevusaladel loakohustuse muutumine teatamiskohustuseks, uued teatamiskohustused seoses maismaaloomade pidamisega ning uued loakohustused seoses ELi ühisturul kauplemisega.

Teatud põllumajandus- ja vesiviljeluslooma puhul peab selle pidaja hakkama koostama bioturvalisuse kava. Läbimõeldud meetmed loomataudi ärahoidmiseks aitavad ära hoida loomataudide leviku. Bioturvalisuse kava ei pea koostama kodumajapidamises oma tarbeks peetava põllumajandus- või vesiviljeluslooma pidamise korral. Bioturvalisuse kava võib olla koostatud ettevõtjale sobivas vormis ning selle koostamiseks ja pidamiseks kuluv aeg sõltub ettevõtte suurusest.

Seoses ELi loomatervise määruse kohaldumisega muutuvad mõnevõrra loomataudi ennetuse ja tõrje alused. Eriti ohtlike loomataudide tõrje korraldamine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti koostatava situatsioonplaani alusel.

Järelevalvetasu regulatsiooni muudatused hõlmavad endas eelkõige tunnitasuga seotud täpsustusi ja ajakohastamisi. Praktilisest vajadusest tulenevalt on tähtsaimad järelevalvetasu maksmise korra muudatused (sh tähtajad ja elektrooniline kättetoimetamine) ning maksmata tasu sissenõudmisega seonduvad muudatused, kus pikendatakse järelevalvetasu maksetähtaega. Tähtajaks järelevalvetasu maksmata jätmise korral koostatakse kehtiva korra kohaselt uus haldusakt ehk ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks, kuid edaspidi enam vahepealset haldusakti ehk ettekirjutust ei koostata. Samuti on täpsustatud tunnitasu arvestamise metoodikat. Kui kehtiva õiguse kohaselt arvestatakse ajatasu iga järelevalvetoiminguks kulunud täistunni kaupa, siis edaspidi arvestatakse järelevalvetoimingutele kulunud aega poole tunni kaupa.

Veterinaarseadusega ajakohastatakse vastutussätteid ja karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid ja maksimaalsed trahvimäärad jäävad edaspidi 20 000 kuni 50 000 euro vahele. Maksimaalselt 50 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule eriti ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbisid kaks eelnõud

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõuga (394 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Samuti võimaldatakse äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist ja seeläbi lihtsustatakse piiriülest majandustegevust.

Eelnõu võimaldab välismaa äriühingul filiaal registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on filiaali registreerimine Eestis võimalik üksnes notari vahendusel, mis on ajamahukas ja kulukas. ELi äriregistrite vahel hakatakse lisaks äriühingute kohta vahetatavatele andmetele vahetama andmeid ka filiaalide kohta, nt filiaali registreerimise või kustutamise kohta. Senine andmevahetuse puudumine on võimaldanud tegutseda filiaalidel ka siis edasi, kui äriühing on teises liikmesriigis tegevuse juba lõpetanud.

Ühtlasi muudetakse filiaali registreerimine ja likvideerimine vabatahtlikuks. Edaspidi saab välismaa äriühing äriregistris filiaali registreerida, kui soovib seal oma andmed avalikustada. Ka siiani on seda tingimust tõlgendatud kooskõlas ELi õigusega, st see on olnud võimalus, mitte kohustus.

Eelnõuga luuakse alus vahetada alates 2023. aasta 1. augustist ELi liikmesriikide vahel automaatselt andmeid ka äriühingute juhatuse liikmete ärikeeldude kohta. Kehtiva õiguse järgi selline automaatne andmevahetus puudub.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (404 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi digitaalse sisu direktiiv, uus tarbijalemüügi direktiiv ning moderniseerimise direktiiv.

Seadustesse tehtavad muudatused puudutavad peamiselt tarkvara, nutitelefoni rakenduste, arvutimängude ja muu digitaalse sisu ostmist, mille puhul on tarbija õigused edaspidi rohkem kaitstud. Digitaalseks sisuks on näiteks ka e-raamatud, video- ja muusikafailid ja teenuseks voogedastusteenused, pilvelahendused jne.

Edaspidi käsitletakse sisu või teenuse eest raha maksmisega võrdväärsena ka olukorda, kus tarbija esitab ettevõtjale enda isikuandmeid. Tarbijale antakse sellistes olukordades lepinguõiguslik kaitse ja pannakse ettevõtjale vastutus, kui digitaalsel sisul on mingi puudus.

Samuti täpsustatakse juba olemasolevaid reegleid seoses digitaalsete elementide laialdase kasutamisega erinevates seadmetes. Edaspidi on selgem, millised kohustused ja millise aja jooksul on müüjal näiteks nutitelefoni või fitnesskäevõru digitaalse elemendi osas. Näiteks ostes poest nutika spordikella, on tarbija ootuseks, et tal on võimalik sellega kasutada erinevaid treeningrežiime, ühildada seda teiste seadmetega jne. Eelnõu kohaselt vastutab müüja ka kella digitaalse elemendi puuduste eest ning seda ka juhul kui digitaalset sisu või teenust pakub tarbijale kolmas isik, näiteks Apple.

Ettevõtjate jaoks on oluline, et kaotatakse mitmed lepinguõiguslikud tõkked ja ühtlustatakse õigusraamistikud, mis seni on takistanud piiriülest kaubandust. Kehtivas õiguses ei ole sellisel kujul digitaalset sisu ega digitaalseid teenuseid reguleeritud. Digitaalse sisu direktiiviga täidetakse see lünk ELi õiguses ja tagatakse tarbijakaitse ka selles uudses valdkonnas.

Esimese lugemise läbisid 13 eelnõud

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE).

Eelnõuga viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta.

Eelnõu näeb ette võimaluse valmistada ja kasutada haiglas erandkorras uudseid ravimeid. Kehtestatakse nõuded, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ning ravi jälgimine. Selliseid uudseid ravimeid saab valmistada ja kasutada üksnes Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Tegemist on ELis uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal on hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel.

Eelnõuga lihtsustatakse kliiniliste uuringutele loa taotlemise protsessi, eeskätt siis, kui taotleja soovib uuringut läbi viia paljudes ELi liikmesriikides. Sel juhul suhtleb taotleja kogu protsessi vältel ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes kogu protsessi ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ELis koordineerib ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamisearuande. Kliinilise uuringu loa taotlemine toimub edaspidi ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu tasub sponsor Eestis kolm erinevat tasu: tasu ravimiametile, eetikakomiteele ja riigilõivu. Kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning koostatakse üks ühine lõppotsus. Kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet avalikuks. Avalikuks saab uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu- ja inspektsiooni tulemused.

Kehtestatakse ka nõuded nende ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, mida uuringus osalejatele kliinilise uuringu käigus manustatakse. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitsele.

Seadus oli kavandatud jõustuma kuue kuu möödumisel ajast, millal Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate selle kohta, et EL-i kliiniliste uuringute portaal ja EL-i andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavalt juhtub see juulis 2021. Veterinaarravimite kliiniliste uuringute osas on seaduse muudatused plaanitud jõustuma 2022. aasta 28. jaanuaril ning haiglaerandi regulatsiooni puudutavad sätted jõustuvad üldises korras.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (467 SE) laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.

Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist (85 eurot aastas 15 protsendilise omaosalusega) üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega.

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 2022. aasta 1. jaanuar.

Läbirääkimistel võttis sõna Siret Kotka (K).

Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE).

Eelnõuga reformitakse doktoriõpet selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures teadustööd. Lisaks muudetakse riigi tagatud õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ja kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks.

Uue regulatsiooniga soovitakse tagada noorteadlaste järelkasv ja luua ettevõtlusdoktorantuur, mis edendab teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Lisaks laienevad doktorantide karjäärivalikud ja senine jäik akadeemiline karjäärimudel muutub mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

Doktoriõppe osas tehakse muudatusi, mille tulemusel enamik doktorante on edaspidi ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes lepingulised teadustöötajad, kelle töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga seotud valdkonnas kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga.

Kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja keskkond, mis võimaldaks selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasustamist, et tõsta seeläbi doktoriõppe efektiivsust. Eelnõuga kaotatakse doktoranditoetus ja see asendatakse nooremteaduri töötasuga.

Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastane tasustatud puhkus, võimalus saada haigushüvitist, töötervishoiunõuete kohaldumine.

Muudetakse doktorantuuri läbimise tingimusi. Edaspidi lepitakse täpne doktorandi doktoriõppes viibimise aeg kokku tema õppe- ja teadustöö kavas, mis jääb üldjuhul kolme kuni kaheksa aasta sisse, mis on ka tänane õppimise maksimaalne periood.

Muudetakse riigi tagatud õppelaenuga seonduvat regulatsiooni, et õppelaenu tingimused muutuksid õppuritele soodsamaks. Vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele. Endiselt jääb kehtima võimalus tagada õppelaenu Eestis asuvale kinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamise ajendas senise doktoriõppe ebaefektiivsus, madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest ning Soome näitaja oli 12,6 inimest. Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv Eestis endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav.

Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop (RE), Jaak Valge (EKRE), Eduard Odinets (SDE) ning Aadu Must (K).

Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõuga (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.

Eelnõuga reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Eelnõu sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõuga (440 SE) nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Eelnõu kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Seletuskirjas märgitakse, et riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt.

Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE).

Eelnõuga esitatakse seaduste muudatused, et viia läbi järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused ajakohastavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.

Eelnõuga tehakse muudatusi maa korralise hindamise põhimõtetes. Edaspidi hakkab korralist hindamist tegema Maa-amet eelkõige riiklike andmekogude andmete alusel. Maa korralisel hindamisel ei leita edaspidi enam tsoonide hindu, mille alusel arvutavad KOV-id iga konkreetse maatüki väärtuse, vaid hindamise tulemusena leitakse kohe igale maatüki maa maksustamishind.

Viimane maa korraline hindamine Eestis toimus 2001. aasta ja ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt 7 korda. Maa korralise hindamise tulemusena saadud maksustamishind on aluseks maamaksu, tehnovõrkude talumistasude ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel.

Eelnõu kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Maa korralise hindamise tulemusi hakatakse rakendama alates aastast 2024.

Eelnõuga vähendatakse maksimaalseid maamaksumäärasid, mida KOV saab kehtestada. Näiteks hakkab maksimaalne maksumäär olema elamumaal ja metsamaal senise 2,5 protsendi asemel 0,5 protsenti ning ärimaal 1 protsent maa maksustamishinnast. Maksimaalsete maksumäärade langetamine hoiab ära maamaksu liiga suureks muutumise. Lisaks, et tagada maksumaksjale sujuv üleminek uuele hinnatasemele, kehtestatakse maamaksusumma aastasele kasvule 10 protsendiline piirmäär.

Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse täies ulatuses maadele, mille üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind ja maa sihtotstarve on seetõttu osaliselt ärimaa, ei saa praegu samas majas elavad korteriomanikud seetõttu maamaksuvabastust täies ulatuses. Eelnõu kohaselt alates 2024. aastast saavad. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Sätestatakse, et maamaksumäärade muutused peavad edaspidi olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust. Hetkel kehtestatakse maamaksumäärad maksustamisaasta 1. veebruariks.

Kuna maa väärtus on pärast eelmist korralist hindamist tõusnud, tõusevad uute maa maksustamishindade kasutusele võtmisel ka tehnovõrkude talumistasud keskmiselt umbes 3,5-4 korda. Talumistasu muutub järk-järgult 3 aasta jooksul 2024.-2026. aastal, st igal aastal kolmandiku võrra uue ja senise talumistasu erinevusest.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja (I).

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) puudutab riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.

Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb. Eelnõuga sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.

Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk. Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel. See tähendab, et uuesti peab valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtted kinnitama 2024. aastal.

Osaluspoliitika põhimõtetest lähtuvad muudatused puudutavad äriühingutes osalemise põhimõtteid, osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust ning aruandlusmehhanismi uuendamist.

Olulisemaks muudatuseks eelnõus on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant. Riigi äriühingutes osalemise vajaduse hindamise regulaarsust muudetakse. Iga-aastase seisukoha kujundamise asemel rakendatakse edaspidi kolme aastast intervalli, sest riiklikest arengukavades tulenevad eesmärgid on tavaliselt pikemaajalised. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid. Prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.

Eelnõuga viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile.

Eelnõu kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Seletuskirjas märgitakse, et uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks on riik 2021. juuni seisuga. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht 2020. aasta lõpu seisuga oli vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ca 12000 ja 13700.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides.

Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.

Seletuskirjas märgitakse, et Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 1. jaanuaril 2021. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga.

Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Eelnõuga tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Eelnõuga nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 12 kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.

Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. Aastal 2023 on keskmine vanaduspension rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 2023. aasta 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Eelnõuga säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2023, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Aivar Sõerd (RE) ning Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (442 SE) sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.  Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.

Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

Seletuskirjas märgitakse, et Konkurentsiamet on muuhulgas tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks on Konkurentsiamet konkurentsiasutus, kelle ülesandeks on vajadusel kohaldada meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija.

Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-, raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju EL-i üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt.

Eestis valitseb olukord, kus mõlema avaliku raudtee infrastruktuuri ettevõtja AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS–i tegevuskulusid rahastatakse riigieelarvest. Kuna taolise olukorra muutumist ei ole ette näha ka tulevikus ning lisanduv järelevalvetasu makstaks samuti riigieelarvest, ei oleks see kooskõlas põhimõttega, et teenuse eest tasuvad  konkreetse teenuse tarbijad, millest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd. Lähtuvalt eeltoodust ei kehtestata järelevalvetasu maksmise kohustust raudteesektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva (SDE) ning Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.

Eelnõuga viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Enamik eelnõuga muudetavaid riigilõivumäärasid kehtib alates 1. jaanuarist 2011.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtu lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute  lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.

Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine. Näiteks 2021. aastal valmib Registrite ja Infosüsteemide Keskusel uus äriregistri portaal, mis koondab kodanike ja ettevõtjate jaoks ühte keskkonda nii teabesüsteemi kui ettevõtjaportaali võimalused.

Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ning Kalle Grünthal (EKRE).

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Eelnõuga võimaldatakse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning  täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) näeb ette jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini kõikidel Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu varasema 50 protsendi asemel 25 protsendi võrra.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Riigikogu ei võtnud vastu avaldust

Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Jaak Juske, Ruuben Kaalepi, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Riho Breiveli, Leo Kunnase, Merry Aarti, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Alar Lanemani, Kert Kingo, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reitelmanni ja Kalle Grünthali esitatud Riigikogu avalduse „Venemaa põlisrahvaste toetuseks“ eelnõu (391 AE) eesmärgiks oli juhtida tähelepanu venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Tarmo Kruusimäe (I), Jaak Juske (SDE) ning Henn Põlluaas (EKRE).

Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 15 ning vastu 46 Riigikogu liiget.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE).

Eelnõu sooviti toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähti ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti sooviti eelnõuga vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jaak Juske (SDE) ning Timo Suslov (RE).

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 44 ning vastu 27 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istung lõppes 28. oktoobril kell 00.43.