Avaleht Poliitika Riigikogus oli toimekas päev: elektrituruseadus, teemaks, ehitusseadustik
Riigikogus oli toimekas päev: elektrituruseadus, teemaks, ehitusseadustik

Riigikogus oli toimekas päev: elektrituruseadus, teemaks, ehitusseadustik

Riigikogus 29. septembril vastu võetud seaduse eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ja parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust.

Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (156 SE) kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kahe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Elektri vähempakkumiste regulatsiooni tuuakse sisse ka tagatiste süsteem, et tõhusamalt tagada, et vähempakkumiste võitjad lubatud tegevused ellu viiksid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Sven Sester (I) ja Kalle Grünthal (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 69 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 9 ning 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (376 SE) sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses ning isikut tõendavate dokumentide seaduses selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.

Seadusega kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.

2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.

Seadusega muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust, viies muu hulgas sisse muudatused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/1157 rakendamiseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 76 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (372 SE) laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle. Muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte Transpordiamet, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.

Esimese lugemise läbis viis eelnõud

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (414 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis näeb ette muuta teemaksude tasumine Euroopa Liidu siseselt mugavamaks, sealjuures kehtestatakse piiriülese teabevahetuse regulatsioon teemaksude tasumata jätmise korral.

Vaatamata asjaolule, et Eestis teekasutustasu automaatse tuvastuse kaudu ei koguta, tuleb direktiiv üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses, see tähendab osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajate õigusest registreerida oma tegevus igas ELi liikmesriigis. Seetõttu peab iga liikmeriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama nii teenuse osutajate kui ka kasutajate õigused ja kohustused.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus-ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva (SDE) ja Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE). Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon COTIF on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. COTIF-i ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelise raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis.

1. detsembri 2020. aasta seisuga kuulub OTIFi 50 liikmesriiki Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast, samuti Jordaania, organisatsioonina ka Euroopa Liit. Organisatsiooni liikmeteks on kõik EL-i liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kuna nendes riikides ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate- ja kaubaveoreegleid (CIV ja CIM) rakendatakse raudteedel enam kui 250 000 km ulatuses.

Läbirääkimistel võttis sõna Kalle Grünthal (EKRE).

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) kohaselt muudetakse ehitusseadustikku seoses Euroopa Liidu teetaristu ohutuse korraldamise direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisega. Kuivõrd direktiivi reguleerimisala laiendati, tuleb direktiiviga ettenähtud liiklusohutuse meetmed rakendada lisaks üleeuroopalise teedevõrgu TEN-T teedele ka kõigil põhimaanteedel ning ELi vahendite abil ehitatud avalikult kasutatavatel maanteedel.

Pädev asutus, kelleks on valdavalt Transpordiamet, peab direktiivist tulenevalt hindama liiklusohutusele avalduvat mõju, viima läbi liiklusohutuse auditeerimist, hindama teedevõrgu liiklusohutust ning teostama perioodilist tee ohutuse kontrolli. Kui kohalikud omavalitsused ehitavad tulevikus maanteid ELi vahendite kaasamisel, siis lisaks senistele TEN-T teedele tuleb täita pädeva asutuse kohustusi ka nende poolt ELi vahenditega ehitatud maanteedel.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) näeb ette keskse planeeringute andmekogu loomise. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.

Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.

Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.

Riigikogu tutvus ühe arengukava eelnõuga

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tutvustas transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eelnõu.

Arengukava on koostatud 15 aastaks, kuna paljud valdkonnas toimuvad muutused, näiteks Rail Balticu ehitamine või Tallinna-Helsingi tunneli ehituse kaalumine, on pikaajalised protsessid, mille tulemused avalduvad pikema aja jooksul. Arengukava peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele nii aastaks 2030 kui ka 2050.

Arengukava kohaselt soovib riik liikuvuse parandamiseks muuta ühistranspordi kasutamise inimeste jaoks mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks korraldades ja planeerides seda paremini ja  kasutades rohkem digitaliseerimise võimalusi. Samuti on rohkem kavas pöörata tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele.

Arengukava on kooskõlas riikliku arengustrateegiaga Eesti 2035.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (KE), Sven Sester (I), Raimond KaljulaidHeiki Hepner (I), Jüri Jaanson (RE), Heljo Pikhof (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Esimesel lugemisel lükati tagasi kaks eelnõud

Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (388 SE) sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

Läbirääkimistel võttis sõna Helir-Valdor Seeder (I).

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata oli 43 Riigikogu liiget, vastu hääletas 23 Riigikogu liiget.

Riigikogu liikmete Tarmo KruusimäeRaivo TammeÜllar SaaremäeMadis MillinguKert KingoKalle GrünthaliAndres Metsoja ja Paul Puustusmaa algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (412 SE) sooviti sätestada regulatsioon seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale, et seeläbi tagada toodete ohutus. Samuti sooviti korrigeerida sätteid, mis seatud eesmärgile vastupidiselt on kaasa toonud salakaubanduse ja terviseriskide kasvu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Kalle Grünthal (EKRE).

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata oli 33 Riigikogu liiget, vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 20.06.