Riigikogus vastu võetud seadus lihtsustab Ukraina inimeste abistamist
Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil heaks seaduse, mis võimaldab juriidilistel isikutel teha aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi maksuvabalt.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (506 SE) nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada Maksu- ja Tolliameti veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Samuti võimaldab seadus teha Ukrainale seaduses nimetud ühingute kaudu maksuvabalt annetusi, et luua paremad võimalused Ukraina inimeste abistamiseks sõjaolukorras. Seadus näeb ette vabastada aasta lõpuni tulumaksust residendist juriidiliste isikute annetused ja kingitused, mis on tehtud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks.
Seaduses nimetakse annetuste vahendamiseks konkreetsed ühingud, milleks on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, kellele on kindlal sihtotstarbel tehtavad kingitused ja annetused maksuvabad, kuivõrd läbi koordineeritud ja sihitatud tegevuse on võimalik abi kõige otstarbekamalt adresseerida.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas ja Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja vastu 12 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu kaks otsust
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ (545 OE) näeb ette nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 2022. aasta 1. juunist kuni 2024. aasta 31. maini Aivar Kokk. Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse.
Otsuse poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (547 OE) näeb ette arvata NATO PA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Kerstin-Oudekki Loone ja nimetada delegatsiooni juhiks Marko Šorin.
Otsuse poolt hääletas 50 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Istungil jätkus teisipäevasel täiskogu istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse kehtestada kolmandatest riikidest pärit inimestele töö- ja õpirändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustada Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.
Eelnõu on välja töötatud, et tagada nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti selleks, et tõhustada võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.
Eelnõu eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.
Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Põhiseaduskomisjon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Sven Sester esitasid eelnõule 30 muudatusettepanekut.
Näiteks viidi teise lugemise käigus eelnõusse sisse muudatused, mis puudutavad Ukraina sõjapõgenikele kiireloomuliste lahenduste pakkumist tööjõuturule integreerumisel, samuti neile Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmist ning töötamise erisuste sätestamist. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala aasta keskmise brutopalga koefitsiendi 0,8 korrutisega.
Samuti tehti muudatusi seoses töö- ja õpirändega, et ennetada ja tõkestada väärkasutust töö- ja õpirändes ning soodustada tippspetsialistide leidmist väljastpoolt Euroopa Liitu. Lisaks viidi sisse muudatused, mille eesmärk on hõlbustada tehnoloogial põhinevatel iduettevõtetel välistööjõudu kaasata.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge (EKRE), Aivar Kokk (I), Urmas Reitelmann (EKRE), Martin Helme (EKRE), Ruuben Kaalep (EKRE), Alar Laneman (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Anti Poolamets (EKRE), Priit Sibul (I), Merry Aart (EKRE), Rene Kokk (EKRE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Uno Kaskpeit (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Leo Kunnas (EKRE), Henn Põlluaas (EKRE), Mart Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 19 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Juhtivkomisjoni ettepanek on võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 6. aprillil ja viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) täiendatakse presidendi ametihüve seaduses loendit, millistel juhtudel ametist lahkunud president ei saa ametihüvesid kasutada. Loendisse lisatakse juhtumid, kui ametist lahkunud president kandideerib või osutub valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti või ta nimetatakse ministri ametikohale. Seletuskirjas tuuakse esile, et kehtiva seaduse kohaselt on ametist lahkunud presidendil õigus tema erilise staatuse tõttu teatud hüvedele. Hüvedeks on õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest; saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad; saada ühekordset hüvitist ühe aasta ametipalga ulatuses; kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid; saada seaduses nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ka ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalgast.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele maakoolide sulgemise (nr 115) ning laste huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähendamise kohta (nr 117).
Läbirääkimistel võtsid maakoolide sulgemise arupärimise arutelus sõna Tarmo Kruusimäe (I), Heiki Hepner (I) ja Henn Põlluaas (EKRE) ning huvihariduse arupärimise arutelus Indrek Saar (SDE), Raimond Kaljulaid, Tarmo Kruusimäe (I) ja Heiki Hepner (I).
Viie päevakorraküsimuse arutelu lükkus edasi
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest jäi ära seoses arutelu võimatusega ettekandja puudumise tõttu.
Samuti jäid ettekandja puudumisest tuleneva arutelu võimatuse tõttu ära valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) ja valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) teine lugemine ning valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) ja valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE) esimene lugemine. Nende päevakorraküsimuste arutelu lükkub järgmisse töönädalasse.
Istung lõppes 24. märtsil kell 01.14.
