Home Eesti elu RIIGIKONTROLLI AUDIT I Kriisiaegne tasustamise süsteem vajab muutmist
RIIGIKONTROLLI AUDIT I Kriisiaegne tasustamise süsteem vajab muutmist

RIIGIKONTROLLI AUDIT I Kriisiaegne tasustamise süsteem vajab muutmist

Täna avaldatud Riigikontrolli audit tõstatas siseturvalisuse valdkonnas kriitilise personali tasustamise küsimuse, mis takistab kriisiaegsete täiendavate ülesannete täitmise eest ettenähtud tasu maksmist.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits kommenteeris Riigikontrolli auditi valguses avaliku teenistuse seadusest tulenevat muutuvpalga maksmise piirangut öeldes, et tavaolukordades on tegemist mõistliku piiranguga, kuid pikas kriisis töötades on see osutunud takistuseks. „Siseturvalisuse valdkonna teenistujad täidavad kriisiolukordades sageli mitmeid täiendavaid ülesandeid, et saaksime kriisi lahendatud ja ohu võimalikult kiiresti maandatud. Probleemiks on aga seadusest tulenev piirang, mis võimaldab sellist tööd tasustada vaid 20% ulatuses teenistuja palgast. Ilmselgelt tuleb kriisis ette olukordi, kus see ei ole piisav,“ selgitas Miilist. Kantsler lisas, et siseturvalisuse valdkond on lihvitud viimase rohkem kui kümne aasta jooksul nii õhukeseks, et meie inimesed täidavad kriisiolukorras hulgaliselt täiendavaid teenistusülesandeid. „Siseministeeriumi valitsemisala on olnud viimasel kolmel aastal kriiside haldamisel võtmerollis nii koroonakriisi, eriolukorra kui ka hübriidrünnaku ajal Valgevene-Leedu piiril, rääkimata veebruaris alanud Vene agressioonis Ukraina vastu ja Ukraina sõjapõgenike abistamisel. Nende kriiside lahendamiseks on kohati vaja täita täiendavaid ülesandeid, mida ei ole mõistlik rahulikul ajal tööülesannete sisse arvata. Samas peame olema võimelised seda tööd palgaga kompenseerima, mistõttu tuleb kaaluda avaliku teenistuse seaduse muudatust ja muutuvpalgale seatud 20% piiri tõstmist või selle ära kaotamist nagu töölepinguseaduseski,“ ütles Miilits.

„Siseturvalisuse valdkonnas on isikukoosseis lihvitud võimalikult ökonoomseks. Meie asutuste struktuur on planeeritud tavaolukorraks, reageerimaks igapäevastele sündmustele. Kriisiolukordadeks meil vaba reservi ei ole, mistõttu lahendamegi neid ületundidega. Kui varasemalt on kriisid kestnud nädal või kaks, siis nüüd, oleme juba kolmandat aastat järjest erinevaid kriise kas ise lahendanud või toetanud teisi. Ei ole kriisi, mida lahendataks ilma politsei, pääste või Häirekeskuseta,“ rõhutas pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd. „Oleme saanud ka kriiside õppetundidena hulga uusi ülesandeid, lisaks on kasvanud ühiskonna ootused meie asutustele. Ainuüksi Päästeameti ülesannete hulk kasvab ohuteavituse, varjumise ja evakuatsiooni teemade korraldamisega pea neljandiku võrra,“ tõi Murd näiteks. „Peame väärtustama siseturvalisuse valdkonnas töötavaid inimesi. Kahjuks aga näeme, et ka sel aastal, kui iga töötaja on meie valdkonnas kullahinnaga, on  see siiski umbes 350 inimese võrra vähenenud,“ nentis Murd. Ta lisas, et olemasoleva personali hoidmiseks ja palga tõstmiseks, on siseturvalisuse valdkonnas pea igal aastal koondatud. Asekantsler Murd selgitas, et edasine palgatõusu finantseerimine sisemiste kärbete ja koondamiste arvelt pole enam mõeldav. „Kuna ka täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmisel on seaduses 20% piirang, siis on pikaleveninud kriisiolukorras hakkama saamiseks vaja uusi lahendusi,“ pakkus Murd välja.

  • Riigikontroll tõi auditi „Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ tulemuste kohta koostatud märgukirjas välja, et Siseministeeriumi valitsemisalas on üksikutel juhtudel makstud lubatust suuremas määras muutuvpalka.