1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Riigipea ettevõtjatele: me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema
Riigipea ettevõtjatele: me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema

Riigipea ettevõtjatele: me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema

President Alar Karis rääkis majanduskonverentsil Tuulelohe lend 2025 majanduse tulevikust kõneldes, et Eesti majanduse edu sõltub tootlikkuse kasvust, teaduse ja innovatsiooni rakendamisest ning kohanemisvõimest muutustega. „Me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema.“

Me ei tohi tuule tõusmist ootama jääda, vaid peame ise tegutsema.

„Kui palju me ka ei tahaks väliskeskkonda muuta, on mõistlik keskenduda teguritele, mille üle on meil mõju. Peame muutuma nutikaks majanduseks, see on meie käeulatuses,“ sõnas president Karis.

Foto: Maido Parv

„Läheb keeruliseks, kui tahame majanduselt liiga palju: õnne, võrdsust, maailma päästmist ja midagi veel. Neid kõiki eesmärke ühiselt teeniks aga tootlikkuse kasv. See olgugi ainus eesmärk majandusele,“ ütles riigipea ning pidas oluliseks selle silmas pidamist näiteks nii ettevõtlustoetuste kui ka hariduspoliitika kujundamisel.

Ta tõi esile haridusprogrammi algatuse, mis toob juba sellest sügisest gümnaasiumitesse tehisaru õppevahendid. „Suvel koolitatakse õpetajaid ja uute oskustega noored sisenevad mõne aasta pärast tööturule. Selliseid algatusi oleks vaja ka traditsioonilises äris,“ lisas president Karis.

Eesti majanduse arendamisel peab riigipea sõnul uuendustele avatus ja teaduse rakendamine saama tavapäraseks ka traditsioonilistes ettevõtetes. „Teadusavastuste ärisse jõudmist annaks kiirendada. Aastaid on räägitud ülikoolide ja ettevõtete koostöö vähesusest. Nii nagu ülikoolidesse on tarvis inimesi, kes mõistaksid äri, vajame ka ettevõtlusesse juhte, kes räägivad teadlastega sama keelt,“ ütles Vabariigi President.

Foto: Maido Parv

President Karis tõi välja, et Eesti ettevõtted ei peaks piirduma vaid kohalikes ülikoolides avastatud teaduse rakendamisega, vaid peavad olema suutelised teadus- ja tehnoloogiauuendusi üle võtma ka laiema maailma teadusest. „Teadusavastuste toodeteks ja kasumiteks tegemisel ei pea Eesti ettevõtted piirduma pelgalt kohalikes ülikoolides avastatuga, vaid võiksime võtta üle ideid kogu maailmast. Meil on häid näiteid iduettevõtetest, kes on seda teinud, aga maailmas on veel palju ideid, mille just meie võiksime kasumiks muuta,“ lisas riigipea.

Ta rõhutas, et teadusavastuste toomine ettevõtetesse on siiski vaid osa innovatsioonist. „Tootlikkuse tõstmine pole vaid teadusmahukate ettevõtete rida. Suur osa innovatsioonist sünnib igapäevase töö käigus,“ ütles president Karis. „Oluline on, et töötajad julgeksid ja tahaksid katsetada, et oma tööd paremini teha. Ning sama tähtis on, et juhid looksid selleks võimalused ja ettevõtte kultuuri, mis ei pärsi uuendusi ega teistest erineda julgevaid ideid.“

Oluline on, et töötajad julgeksid ja tahaksid katsetada, et oma tööd paremini teha. Ning sama tähtis on, et juhid looksid selleks võimalused ja ettevõtte kultuuri, mis ei pärsi uuendusi ega teistest erineda julgevaid ideid.

Vabariigi President tõi esile, et lisaks teaduse ärisse toomisele ja innovatsioonile peab majandus suutma kohaneda muutustega. „Teaduse ettevõtetesse toomise ja nupukate töötajate kõrval peame tagasi tooma oskuse saavutatust lahti lasta. Seda on palju keerulisem teha kui minevikus, mil meil oli vähem kaotada. Samas on tõsiasi see, et kõik ettevõtted ei suuda uueneda ja kõik äriplaanid pole jätkusuutlikud. Oleme võib-olla püüdnud kriisides majandust liiga palju paigal hoida,“ lausus president Karis.