Avaleht Poliitika Riigipea kutsus riigikogus üles ütlema „ei“ ühiskonna lammutamisele
Riigipea kutsus riigikogus üles ütlema „ei“ ühiskonna lammutamisele

Riigipea kutsus riigikogus üles ütlema „ei“ ühiskonna lammutamisele

Kõik saadikud on riigikogusse jõudnud demokraatlike protsesside toel ja Eesti demokraatia ei ole kriisis, küll aga on ühiskonnas väärtustekriis, sest miks muidu tunneb suur osa inimesi kuu aega peale valimisi, nagu oleks ühiskonnas midagi katki tehtud ja kokkulepitud piirid justkui enam ei kehti, ütles president Kersti Kaljulaid täna riigikogu XIV koosseisu avaistungil.

„Ja küsimus ei ole maailmavaatelistes seisukohtades, vaid tihtipeale elementaarses viisakuses ja lugupidamises üksteise ja rahva vastu,“ ütles riigipea. Ta rõhutas, et iga maailmavaate kandjad on teretulnud osalema poliitilises protsessis ja võistlema kohtade eest riigikogus, aga iga riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja saab lähtuda põhiseadusest ja enda väärtuskompassist. „Vastuolu korral kahe viimase vahel kehtib muidugi põhiseadus.“

President Kaljulaid tuletas parlamendile kõneldes meelde põhiseaduse 2. peatükki, mis  on eriti selgelt pühendatud demokraatlikele väärtustele. „See on Eesti riigi tüvitekst, mis tõestab kogu maailmale meie kuulumist vabasse Euroopasse. See on tekst, mis on püha kõigile, kes teenivad Eesti riiki ametnikuna, poliitikuna, kaitseväelasena, politseinikuna, õpetajana, arstina, ajakirjanikuna, kunstnikuna. See on tekst, milleta meie riik ei oleks vaba, milleta meie inimesed meie riigis ei oleks vabad. Ja see tekst on ka meie julgeolekugarantii,“ nentis riigipea. Ta rõhutas kõnes ka meediavabaduse olulisust, sõnades, et kui ei oska või ei taha, ei pea küsimustele vastama, kuid ajakirjanikke ei saa keelata küsimast.

„Põhiseaduses kirjeldatud vabadusi ja väärtusi, aga ka nende vabaduste ja väärtuste kaitsjaid rünnatakse erinevatel ettekäänetel. Sekka narritakse ja naeruvääristatakse neid, kes tunnevad, et senised suundumused nende vajadustele ei vasta ja on seepärast skeptilised ka vabaduste ja väärtuste suhtes. Kui me sellel laseme süveneda, on peagi kriisis ka meie demokraatia. Aga siis on juba hilja,“ lausus president Kaljulaid.

President rõhutas ka vajadust mõelda, kuidas panna meie 30 aasta majandusareng teenima ühiskonna huve nii, et kõik tunneks, et on sellest osa saanud. „Teha on palju ja need majanduslikud võimalused, mis 30 aastaga on loodud, lasevad meil tegelikult teenida kogu Eesti rahvast. Teenida ka neid, kelle mure on viinud sinnani, et nad tahaks pigem lammutada ja otsast alata. Kui koos ja ausalt tegutseme, siis võime oma ühiskonna uuesti kokku liita. Aga see eeldab ausust, siirast tahet igaüht mõista, omaenda poliitiliste otsuste heade külgede kõrval  ka negatiivse kõrvalmõju tunnistamist ja sellele leevenduste otsimist,“ lausus riigipea.

Riigipea kutsus üles ütlema „ei“ revolutsioonidele ja ühiskonna lammutamisele: „Tõeline konservatiiv on see, kes oskab piisavalt hästi hinnata toimuvaid ja eesootavaid muutusi ühiskonnas ning tasakaalustada neid nii, et meil poleks kunagi revolutsiooni tarvis,“ lausus Kaljulaid.

Lisaks toonitas president eestikeelsele kooliharidusele ülemineku olulisust ning regionaalse tasakaalustatuse ja maakonnakeskuste tugevdamise vajalikkust.