Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt antakse 12 miljonit eurot lisaraha distantsõppest tekkinud õpilünkade tasandamiseks.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul eraldatakse koolide pidajatele 2022. aastal täiendav toetus, et pakkuda tuge õpilastele, kelle õppimist koroonakriisi tingimustes distantsilt õppimine tugevalt mõjutas. “Igal õpilasel peab olema võimalus saada professionaalset lisatuge tekkinud õpilünkade tasandamiseks, et edasine õppimine ei saaks takistatud. Uute teemade õppimine muutub seda keerulisemaks, mida suurem on ebakõla teadaoleva ja õpitava materjali vahel,” selgitas minister.
Lisaraha on mõeldud täiendavateks tugiteenusteks, et korraldada õpe paindlikult ja õppijakeskselt. “Õpilüngad on väga oluline teema, ka rahvusvahelised organisatsioonid soovitavad tegeleda õpilünkadega. Seda me teemegi,” tõdes Kersna. Lisaraha arvestatakse iga õppuri kohta, täpne toetuse määr täpsustub peale 10. novembrit, mil Eesti Hariduse Infosüsteemis saab selgeks käesoleva õppeaasta õpilaste arv. Koolipidaja ja koolide vastutus on koostöös kaardistada tegelik õpilünkade tasandamise vajadus ja jagada toetus tuginedes tehtud analüüsile.
Seda raha võib kasutada kooli otsusel seniste tugimeetmete võimestamiseks, nt kui on vajadus moodustada väiksemaid õppegruppe, teha järeleaitamistunde või korrata üle keerulisemaid teemasid.
Eesti Haridusfoorumi distantsõppe jätku-uuring tõi välja, et 27 % vastajatest oli eelmise õppeaasta kevadel keeruline leida õppimiseks motivatsiooni ning 9 % vastanutest kinnitas, et nende hinded halvenesid ja teemad ei saanud selgeks.
„Olukorras, kus kriis mõjutab õpilaste toimetulekut, on igal koolil vaja rohkem kui kunagi varem täita talle pandud ülesannet parimal viisil,“ rõhutas minister Kersna. “Lisaraha pakub võimalust iga õppija vajadusi silmas pidada, näiteks korraldada õpet väiksemates õpperühmades, pakkuda individuaalseid konsultatsioone või palgata ka abiõpetajaid.“
Ministri käskkirja alusel saavad täiendava rahastuse kõik üldharidus- ja kutsekoolide pidajad, kes korraldavad üldharidust.
2021. aasta kevadel eraldas Haridus- ja Teadusministeerium kõigile munitsipaal- ja erakoolidele kokku 13,5 miljonit eurot: sealhulgas 6 miljonit õpilünkade tasandamiseks ja 7,5 miljonit eurot õpilaste õpimotivatsiooni, vaimse tervise ja üldpädevuste arengu toetamiseks õpihuvilaagrites.
- Haridus- ja Teadusministeerium on lisanud ka 2022. aasta täienduskoolituse riiklikku koolitustellimusse pedagoogikaalased täienduskoolitused abiõpetajate ettevalmistamiseks. Selle kaudu toetatakse abiõpetajate ettevalmistust, kes saavad olla toeks õpilünkadega õpilaste toetamisel.
- Samuti on haridustöötajad oodatud osalema iganädalases veebiseminaride sarjas “Distantsilt targemaks”, kus antakse õpetajatele ja koolijuhtidele praktilisi soovitusi õppetöö tõhustamiseks. Sügishooajal on toimunud näiteks seminarid õpilünkadest, e-hindamisvahenditest. Seminarid on järelvaadatavad YouTube’is ja lisainfot leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.
- Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteet aastatel 2021–2024 on COVID-kriisi tagajärgedega tegelemine. Sellele on vaja suunata kõik olemasolevad võimalused ja luua uusi lahendusi kriisi negatiivsete mõjude võimalikult kiireks seljatamiseks.
