Riik plaanib kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenud Täiendatud
Foto: Erik Peinar
Täna läbis Riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, mis näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematel. Lisaks peaks 2018. aasta algusest jõustuv eelnõu muutma õppelaenu kustutamise menetluse kiiremaks ja efektiivsemaks.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Dmitri Dmitrijevi sõnul on muudatuste peamiseks eesmärgiks leevendada raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda. „Kui senimaani oli õigus riigipoolsele õppelaenu kustutamisele ainult lapsevanemal, kelle lapsel on tuvastatud sügav puue, siis uue seadusega saavad õiguse ka raske puudega lapse vanemad,“ märkis Dmitrijev, kelle sõnul on uue eelnõu näol tegemist väga olulise täiendusega meie sotsiaalvaldkonnas.
„Lisaks muutub uuest aastast õppelaenu kustutamise menetlusprotsess tunduvalt kiiremaks ja efektiivsemaks,“ lisas riigikogulane. Seni kehtiva regulatsioonide järgi esindavad riiki õppelaenude kustutamise juures Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Sotsiaalkomisjoni liikme Dmitrijevi sõnul hakkab 2018. aasta algusest õppelaenu kustutamise taotlusi menetlema Sotsiaalkindlustusamet, mis vähendab andmete edastamise vajadust. Sotsiaalkindlustusametil on olemas kõik õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed või seaduse alusel kättesaadavad Töötukassast, mis kiirendab veelgi kogu menetlusprotsessi.
Dmitrijev tõi välja, et Sotsiaalkindlustusamet vajab õppelaenude kustutamiseks 2018. aastal täiendavalt ca 600 000 euro, mis rahuldaks ca 290 laenutaotlust ning igal järgneval aastal ca 130 000 eurot, mis rahuldab 60 taotlust aastas. Möödunud aasta 1. jaanuari seisuga oli raske puudega lapsi Eestis kokku 5648.
Riigikogus läbis esimese lugemise raske puudega laste vanemate õppelaenu eelnõu
Lisatud kell 12:20
Riigikogus täna arutusel olnud raske puudega laste vanemate õppelaenu kustutamise eelnõu näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematele alates järgmise aasta jaanuarist. Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapsel sügava puude tuvastamisel.
Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (417 SE) kohaselt tuleb õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks esitada taotlus edaspidi sotsiaalkindlustusametile. Praegu esindavad õppelaenude kustutamisel riiki Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Eelnõu algataja esindaja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et seadusemuudatus tähendaks tänavu riigile täiendavat kulu 633 047 eurot. Järgnevate aastate kuluks on arvestatud 129 634 eurot aastas.
Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt selgitas, et eelnõu järgi on võimalik õppelaen kustutada vaid siis, kui lapsevanem on võtnud laenu enne lapse raske puude tuvastamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad fraktsioonide esindajad Monika Haukanõmm, Jürgen Ligi ja Tiina Kangro.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati Riigikogus esimesel lugemisel 47 poolthäälega tagasi Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud maksukorralduse seaduse § 4¹ muutmise seaduse eelnõu (391 SE). Tagasilükkamise vastu hääletas 37 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Seadusemuudatusega oleks maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jäänud vähemalt kuus kuud. Eelnõu nägi ette, et üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel on seadusandjal võimalik vastu võtta maksuseaduseid ja nende muudatusi lühema jõustumise tähtajaga. Nendeks juhtudeks on eelkõige kiiret lahendamist vajavate maksupettustega tegelemine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine või nendega seonduvate riskide ennetamine. Eelnõu käsitlemisel oli elav arutelu maksupoliitika küsimustes.
