Riik toetas ligi 30 000 noore osalemist laagrites 1 400 000 euroga
Sel aastal toetas riik ligi 30 000 noore osalemist laagrites 1 400 000 euroga. Laagreid iseloomustas suuresti just mitmekülgsete sportlike võimaluste pakkumine, aidates seeläbi kaasa noorte liikumisharjumuste kujunemisele.
Kõige enam noori osales Harjumaalt, kust laagritest võtsid osa ligi 15 000 noort, järgnesid Tartumaa üle 4 000 noorega ning Ida-Virumaa üle 1 000 noorega. Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktor Edgar Schlümmer ütles, et ENTK toetab Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu enam kui 30 000 noore osalemist ligi 90 noorte- ja projektlaagris üle Eesti, kuid soov on teha laagrid noortele veelgi kättesaadavamaks.
“Laagrikorraldajad üle Eesti pingutavad aastaringselt selle nimel, et lastel oleks võimalik osaleda neile huvipakkuvates laagrites, leida uusi tutvusi, veeta mõnusalt aega ja saada uusi kogemusi. Mitmed laagrikorraldajad löövad kaasa koguni vabatahtlikult, et võimaldada noortele rohkem põnevaid laagrikogemusi,” märkis ta.
Schlümmer lisas, et juba on alustatud ka 2019. aasta tegevuste planeerimisega ning ootus on, et vähemasti sama palju või veelgi rohkem noori saaksid laagritest osa.
ENTK peaeksperdi Birgit Rasmusseni sõnul on tänavu toimunud palju omanäolisi ja põnevaid laagreid, mis sisaldasid suurel määral ka sportlikke tegevusi. Näiteks said noored osa laagritest, kus tegeleti tantsimise, purjetamise, orienteerumise, judo, pallimängu, ujumise või matkamisega. Samas oli ka mitmeid selliseid laagreid, mis keskendusid näiteks muusikaliste oskuste arendamisele või looduse tundmaõppimisele.
ENTK meeskond külastas suvel üle 20 laagripaiga ja Rasmusseni hinnangul olid tulemused vägagi positiivsed. “Kõik külastatud laagrid vastasid kehtestatud nõuetele ja laagrites juhendasid noori kvalifitseeritud töötajad. Laagrikorraldajad soovivad aga lapsevanematele südamele panna, et äärmiselt oluline on noort laagrisse saates anda kaasa infot erinevate vajaduste kohta, millega on noore puhul tarvis arvestada, näiteks erinevad hariduslikud või füüsilised erivajadused, toitumise erisused, allergiad, ravimite võtmine vms,” lausus ta.
“Noortelaagrites on noorel võimalus ennast arendada sisutihedas programmis, turvalises keskkonnas, järelevalve all ning reeglina looduslikult kaunis kohas,” sõnas Rasmussen. See, milline laager täpsemalt noorele kõige paremini sobib, selgub tema sõnul arutelu käigus koos noorega.
Projektlaagrites osales kevad- ja suvevahetustes kokku 9 233 noort, seevastu püsilaagrites 20 364 noort (sh 2 453 vähemate võimalustega või suurte perede noort). Täiendav taotlusvoor lõppes alles 10. oktoobril ning sellega saab võimaluse osaleda sügis- ja talvevahetustes veel 475 noort. Kokku saab 2018. aastal soodsama võimaluse püsi- või projektlaagrites osalemiseks 30 072 noort. Lisainfot laagrite kohta leiab veebilehelt www.entk.ee/laagrid.
