Avaleht Eesti elu ROHEPÖÖRE I Euroopa Liidu riigid leppisid kokku ühise kliimaeesmärgi aastaks 2030
ROHEPÖÖRE I Euroopa Liidu riigid leppisid kokku ühise kliimaeesmärgi aastaks 2030

ROHEPÖÖRE I Euroopa Liidu riigid leppisid kokku ühise kliimaeesmärgi aastaks 2030

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku eesmärgis vähendada aastaks 2030 ELi üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes aastaga 1990. Ülemkogu jõudis neljapäeva õhtul lõplikule kokkuleppele ka ELi järgmises seitsmeaastases eelarves ja taaskäivitamise kavas.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on ELi-ülese kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise uue eesmärgi seadmine aastaks 2030 väga oluline selleks, et jõuda mõistlikuma tempoga aastaks 2050 Euroopas kliimaneutraalsuseni. Ülemkogu naaseb kevadel teema juurde lisasuuniste andmiseks, enne kui Euroopa Komisjon juunis 2021 õigusaktide ettepanekud esitab.

„Peame rohepöörde tegema arukal, taskukohasel ja realistlikul viisil ning muutma selle majanduse kestlikkuse ja kasvustrateegiaks. Samuti tuleb üleminekul kindlasti arvesse võtta riikide ja tööstuste eripärasid ning senist sõltuvust fossiilkütustest. Oluline on tagada võrdsed konkurentsitingimused EList väljaspool asuvate riikide tootjatega,“ lausus peaminister.

Peame rohepöörde tegema arukal, taskukohasel ja realistlikul viisil ning muutma selle majanduse kestlikkuse ja kasvustrateegiaks.

Ratase sõnul on väga oluline, et 30 protsenti tulevasest pikaajalisest eelarvest ja taaskäivitamise kavast kokku on suunatud just kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Eestile on keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. See sisaldab ka uue loodava õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit eurot, mis on vajalik tugi eelkõige muutuste saavutamiseks Ida-Virumaal. Möödunud nädalal otsustas valitsus konkreetsed suunad, et toetada rohepööret ja tehnoloogilist üleminekut kogu majanduses.

Eesti riiklik eesmärk on aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 70% võrra. 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti tänaseks vähendanud juba heitkoguseid 62% võrreldes 1990. aastaga. Sellest hoolimata on Eesti süsinikujälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas, mistõttu on vaja tööd jätkata.

Ratas tervitas lõplikku kokkulepet Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kava üle ning avaldas lootust, et vajalike protseduuridega jõutakse kiirelt lõpule, et 2021. aasta algusest saaks eelarvet ellu rakendama hakata. „Tegemist on Eesti ja kõigi teiste liikmesriikide inimeste jaoks väga olulise kokkuleppega. See annab Eesti ja teiste Euroopa riikide inimestele ning majandusele täiendavat kindlustunnet tuleviku suhtes ja olulise toe kriisist väljumiseks,“ rõhutas peaminister.

„2021. aastast, mil saab alguse ka uus seitsmeaastane eelarveperiood, peab saama tervisekriisi leevenedes ja vaktsiini saabudes Euroopa majanduse taaskäivitamise ja elavdamise aasta. Uued investeeringud ja reformid aitavad meil elavdada Euroopa majandust, kindlustada meie inimestele töökohti ning luua rohelisemat ja digitaalsemat tulevikku,“ lausus Ratas.