Avaleht Kultuur ROHKELT FOLKLOORI I Eesti Rahvaluule Arhiiv tunnustab parimaid rahvaluulekogujaid
ROHKELT FOLKLOORI I Eesti Rahvaluule Arhiiv tunnustab parimaid rahvaluulekogujaid

ROHKELT FOLKLOORI I Eesti Rahvaluule Arhiiv tunnustab parimaid rahvaluulekogujaid

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölistepäeva tähistatakse sel aastal 14. märtsil ja seda saab jälgida veebis.

President Kersti Kaljulaid kuulutab emakeelepäeval välja presidendi rahvaluule kogumispreemia tänavused laureaadid, tehakse kokkuvõtteid 2020. aasta kogumistööst ja tutvustatakse arhiivi uut kogumisteemat. Videofilmide vahendusel saavad sõna ERA kaastöölised Eesti eri paigust. Päeva lõpetab lühikontsert Toomas Valgu pereansamblilt.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul jõuab keerulistel aegadel aktuaalsete teemade käsitlemiseks ringlusse rohkelt folkloori, seetõttu kujunes koroona-aasta kogumistöö edukaks nii sisulises kui ka vormilises plaanis. Kokku saatis arhiivile mitmesugust materjali üle 180 inimese, kõige suuremal määral täienes käsikirjakogu – 4450 paber- ja elektroonilise leheküljega.

Aasta eest kaastöölistepäeval välja kuulutatud kogumisvõistlusele „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ lisandusid kevadel erakorralisele olukorrale kiirelt reageerides koroonapärimuse kogumine sotsiaalmeedia-postitustest ja küsitlus „Tervise hoidmine koroonakriisi ajal“. „Koostöös Viru Instituudiga talletati Virumaa liisusalme, viimastel aastatel arhiivis koos käinud rahvaluulearhiivi kaastöölistering jätkas 2020. aastal kaugtöövormis. Kaastöid saadeti ERA Facebooki-lehekülje, veebilehtede, kogumisportaali Kratt ning e-posti ja tavaposti teel,“ selgitas Järv.

Koroonapärimuse kogumist korraldanud Astrid Tuisk ja Ave Goršič märgivad, et kuigi pandeemia ajal ringlevad ka mitmed uskumused ja vandenõuteooriad, püüavad inimesed neid valdavaid tundeid loominguliselt ja pigem huumorivõtmes kajastada, seda nii meemide, naljade, luuletuste, kalambuuride kui ka paroodiate näol.

“Tervisekäitumist puudutavates kogemuslugudes tunti muu hulgas muret arstiabi kättesaadavuse ning üksilduse ja sotsiaalse isoleerituse pärast, samuti ebakindlust rohke uue viirusega seotud informatsiooni ees. Koroonapärimus ühtaegu väljendab ja aitab „läbi elada“, aga ka kujundab ja määrab ühiskonna ning üksikisikute suhtumisi ja arusaamu,“ ütlesid nad.

Kogumisvõistlusele „Vägivald ja selle piirid eesti kultuuris“ laekunud kaastööd tõid korraldaja Mari Sarve sõnul esile ühiskonnas käibivate vägivallavormide äärmise mitmekesisuse: „Need puudutasid inimese eri eluetappe ja eri elusfääre: suhteid lähedaste pereliikmetega, kokkupõrkeid avalikus ruumis, võimusuhete kehtestamist kollektiivides ja riigivõimu tasandil.“

2021. aasta arhiivi kogumisteema on „Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal“. Kogumisvõistluse korraldaja Olga Ivaškevitš selgitab: „Kogumisvõistluse abil püüame jäädvustada koroonaajal kujunenud uusi traditsioone, uusi viise vanade tavade jätkamiseks ja emotsioone, mis muudatustega on kaasnenud. Võib-olla on uued ajad kitsenduste ja ärajäämiste kõrval andnud ka suurepäraseid ideid tähistamiskombestiku rikastamiseks või ettekäändeid millestki ebavajalikust loobumiseks?“

Kaastöölistepäeva läbiviimist ja preemiafondi on toetanud Eesti Kultuurkapital. Presidendi rahvaluulepreemiat antakse välja alates aastast 1935. Tava taastati 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel. See on riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölistepäeva on peetud koos presidendi rahvaluulepreemiate üleandmisega alates aastast 2015.