SAAME TUTTAVAKS I “Tagurpidi torn” avaldas tegelastest plakatid
“Tagurpidi torn”, mis pidi linastuma eelmise aasta sügisel, jõuab kinodesse 29. aprillist.
Filmid, mille peaosades on lapsed, on režissöör Jaak Kilmi jaoks huvitava temaatikaga väljakutse, kuna tema arvates lasteteemad ei pea ilmtingimata olema kuidagi pehmed. “Probleemid, mis täiskasvanule on enesestmõistetavad, võivad lapse jaoks olla traagiliselt lahendamatud,” ütleb Kilmi.
Esmapilgul kamba juhina näiv Kristjan (Nils Jaagup England), on tegelikkuses empaatiline ja hea südamega poiss, kes tahab kuuluda vanema venna sõprade hulka. Seetõttu proovib Kristjan näidata end kõvema mehena, kui ta tegelikult on. Filmis aset leidev sündmuste kulg toob Kristjanis välja tema tegeliku mina ja seab ta raskete valikute ette, sest tema on kambas see, kes saab ühel hetkel aru, mis on õige ja mis on vale.
Loore (Rebeka Kask) teeb oma elus valikuid, mis toovad pigem kasu temale, mitte teistele. Kahepalgelisus annab edu teatud piirini, kuid kas terve elu on nii võimalik edasi liikuda? Tüdruku õlgadele on tema vanemate poolt seatud liiga suur koorem, sest igapäevaselt peab ta täitma oma väiksema õe lapsehoidja rolli, olles ju samas ise laps. Ta on oma vanuse kohta täiskasvanulik, kuid langetab siiski otsused lapselikult, mõtlemata tagajärgedele.
Filmi üks võtmetegelasi Ariel (Laura Vahtre) on tasane ja pigem tagaplaanile jääv tüdruk, kuid olukorra muutudes lööb temas välja enesekindel joon. Keerulistes situatsioonides käitub ta sõjakalt ja neiu pehme pinna alt võib esile tulla hoopis ohtlikum pool. Manipuleerimine ja hirmutamine annab lapsele kätte uue juhi positsiooni, mida ta eneselegi ootamatult jõuliselt kasutab.
Kõigist kõige korralikum paistab Mia-Margot (Una Marta Soms), kes elab oma fantaasiamaailmas, kus hõljuvad printsessid ja printsid, kes võitlevad vaimude ja lohedega. Tema lastetuba on hea, kuid just fantaasiad tõukavad teda koos kaaslastega pöörastele tegudele, jõudes välja lausa julmuseni.
Kamba noorim liige Siim (Kimi Reiko Pilipenko) on algselt pigem sõpruskonna üks tagasihoidlikumaid tegelasi. Laste mängudes on tal alati oma roll, kuid järk-järgult tulevad väikeses poisis ilmsiks teistsugused iseloomujooned. Kalk isa, kes poega hirmu all hoiab, kujundab paraku ka lapse loomuse. Üks asi on Siimu meelest kindel – täiskasvanuid ei saa iial usaldada.
“Tagurpidi tornis” satuvad peategelased tugevasse moraalsesse vastasseisu, kus tuleb lahendada küsimus, kas peale jääb grupi saladus või traagiline tõde. “Ja kui see saladus välja rääkida, mis siis saab?” selgitab Kilmi. “Täiskasvanutele võivad need asjad lihtsamini lahendatavad olla, aga võiksime aru saada, milliste raskete ja tõsiste valikute ees lapsed vahel seisma peavad.”
Filmi produtsent Evelin Penttilä lisab, et kui ta Jaaguga aastal 2015 tutvus, siis kohe esimesel kohtumisel rääkisid nad ideest, millest sai alguse “Tagurpidi torn”. “Meid ühendas väga tugev äratundmine selles osas, et filmid peaksid andma lootust ja julgust,” lisab Evelin. “”Tagurpidi torn” on minu jaoks oluline film ka seetõttu, et see on minu esimene täispikk mängufilm pärast “Nullpunkti”, millel olen peaprodutsendina olnud kaasas algusest saadik.”
Põnevik “Tagurpidi torn” räägib laste suvest unises alevikus, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tehases. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ja tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ja paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus: mis on õige ja mis on vale?
