Siseminister Laneman: tänast kriisi tuleb käsitleda tervishoiuvaldkonnast laiemalt
Siseministeeriumis toimus 9. detsembril valitsuse püsiva kriisikomisjoni aasta viimane istung, mis keskendus peaasjalikult COVID-19 kriisile ja asutuste valmidusele kriisiolukordade lahendamiseks.
Komisjoni liikmetele andis senistest ja planeeritavatest tegevustest COVID-19 kriisi lahendamisel ülevaate Terviseameti peadirektor Üllar Lanno. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tutvustas regionaalsete kriisikomisjonide rolli ja tegevust COVID-19 kriisis. Lisaks rääkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman Eesti Varude Keskuse moodustamise põhimõtetest ning elutähtsate teenuste hädaolukorra lahendamise plaanist.
„Praeguses hädaolukorras on peavastutaja roll Terviseametil, kes kehtivast hädaolukorraseadusest tulenevalt saab kriisi lahendamiseks kaasata teiste asutuste võimekusi ja neile ametiabi alusel konkreetseid tegevusliine delegeerida,“ ütles siseminister Alar Laneman. „Tänast kriisi tuleb käsitleda tervishoiuvaldkonnast laiemalt. Kindlasti ei tohi jääda kinni jooksvate probleemide lahendamisse. Vaadata tuleb pikemalt ette ja võimalikke murekohti juba varem ennetama hakata.“
Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisreguleerimise asekantsler Viola Murd tutvustas komisjoni liikmetele asutuste kriisivalmiduse ühtlustamiseks ja toetamiseks valminud juhendit. „Hädaolukorraseaduse kohaselt vastutab iga asutus oma valdkonna kriisireguleerimise ülesannete täitmise eest ise. See hõlmab nii hädaolukordade ennetamist ja nendeks valmistumist kui ka nende lahendamist. Kuid töökorraldus, väljaõpe, personali ja ressursside korraldamine on asutuste endi kanda, seega on praktikas valmistumine ja ka valmisolek väga erinevad,“ rääkis Murd ning lisas, et loodetavasti aitab valminud juhend asutustel kriisideks ka praktikas paremini valmistuda.
Lisaks kinnitas kriisikomisjon kriisireguleerimisõppuste tegevussuunad aastateks 2021-2024, sealhulgas ka üleriigiliste kriisireguleerimisõppuste kava aastaks 2021. Järgmisel neljal aastal jätkatakse elektrivarustuse ja/või andme- ja sideteenuse katkestuste tingimustes hädaolukorra lahendamise, kohalike omavalitsuste suurema kaasamise ja kriisikommunikatsioonialaste õppuste korraldamist. Lähtuvalt kriisireguleerimisõppuste korraldamise nõuetest on kriisikomisjonil kohustus iga-aastaselt aasta neljandal istungil kinnitada kriisireguleerimisõppuste tegevussuunad ja kava.
Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimiseks. Tegemist ei ole eriolukorra ajal moodustatud vabariigi valitsuse erikomisjoniga. Siseministri juhitava komisjoni pädevuses on anda hinnanguid juba aset leidnud hädaolukorra ohuga sündmusele või hädaolukorrale ning teha ettepanekuid edasise tegevuse kohta ning panna vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgida nende täitmist.
Komisjon kohtub tavapäraselt neli korda aastas. Komisjoni koosseisu kuuluvad lisaks siseministrile riigisekretär, ministeeriumide kantslerid, Kaitseväe peastaabi ülem, peaministri nõunik, Päästeameti, Politsei- ja piirivalveameti, Häirekeskuse ja Kaitsepolitseiameti peadirektorid, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor ning valitsuskommunikatsiooni direktor, Terviseameti peadirektor, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor ja Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler.
