Avaleht Eesti elu Sotsiaalkomisjonile anti ülevaade pikaajalise hoolduse olukorrast
Sotsiaalkomisjonile anti ülevaade pikaajalise hoolduse olukorrast

Sotsiaalkomisjonile anti ülevaade pikaajalise hoolduse olukorrast

Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel videoistungil sotsiaalministeeriumilt ülevaate pikaajalise hoolduse olukorrast ja tulevikku kavandatud tegevustest.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka sõnas, et olukorras, kus ühiskond vananeb ja meil on üha enam eakaid kodanikke, ei ole mõeldav, et omaste eest hooldamine oleks senises mahus lähedaste õlgadel. „Kui juba praegu on lähedate pikaajalise hooldamisega Eestis hõivatud ligi 50 000 inimest, siis olukorra jätkudes väiksemaks see hulk lähiajal kindlasti ei jää,“ tõdes ta.

Omastehoolduse tõttu on Kotka sõnul praegu tööturult eemal ligi 16 000 inimest. „Ja kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete eest, siis jääb ka riigil töökäsi vajaka ja kui meil ei ole ülemäära töökäsi, siis see on riigile koormuseks. Kui nad saaksid aga osaleda tööhõives, suureneks ka riigi maksutulu,“ ütles Kotka.

Ta lisas, et riigil on töös mõned muudatused, mis loodetavasti juba aasta pärast paljude olukorda leevendavad. „Riik töötab selle nimel, et hooldekodu koht oleks taskukohane ning me suudaksime pakkuda ka senisest rohkem koduteenust. Teame, et Eestis ei ole koduteenuseid eriti saada ja see torkab võrdluses teiste riikidega silma ning see olukord seatud sihtide kohaselt muutub. Hooldekodu koha taskukohasemaks muutmisel on töös skeem, mille kohaselt jääks teenuse saaja tasuda majutuse ja toitlustuse eest, mis on koguhinnast umbes kolmandik ning omavalitsus tasuks sel juhul hooldusteenuse eest ja riik haigekassale õendusteenuse eest. See eeldab lisanduvat raha nii riigilt kui ka omavalitsuselt ja aitab selgelt parandada abivajajate ja pereliikmete rahalist toimetulekut,“ rääkis Kotka.

Samuti on tema sõnul oluline, et kavandatava seadusemuudatusega kaalutakse teise astme ülalpidajate vabastamist ülalpidamiskohustusest.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et tänu plaanitavale seadusemuudatusele jõuab lõpuks ometi kätte aeg, et lapselapsed vabastatakse rahalisest hoolduskohustusest. „See on üks samm õiglase suhtumise suunas, kuid tegelikult oleks vajalik luua olukord, kus hooldekodu koha saab seda vajav eaks pensioni eest ehk tasutakse kulud elamisele ja toidule ja ülejäänu võtavad kohalikud omavalitsused ja riik kokkulepitud põhimõtete alusel eneste kanda. Seda ikka selleks, et teenuse saamine ja rahastamine ei sõltuks elukohast,“ sõnas Kütt.

Samuti ütles Kütt, et tal on tal hea meel teenusmajade üle, mis nii Põhjamaades kui ka mujal riikides tema sõnul ammu suurepäraselt toimivad. „Loodan väga, et selline meede tuleb ja kohalikel omavalitsustel tekib võimalus taotleda rahalisi vahendeid nende majade loomiseks, sest eesmärk on luua kõik tingimused, et inimesed saaksid elada võimalikult kaua turvaliselt oma kodus,“ tõdes Kütt.

Kui valitsus lubab omavalitsuste tulubaasi suurenemist, siis Küti sõnul suurenevad ka kohustused. „Ja need kohustused ei puuduta sugugi mitte vaid hooldustemaatikat. Juba täna näeme, et senine huvihariduse toetus riigilt kärbitakse 50 protsenti väiksemaks ja näiteks Viljandi vallale tähendab see oma eelarvest täiendava 140 000 euro leidmist, et samade ringidega ja samas mahus jätkata uuest aastast. Palli viskamine riigilt omavalitsusele ja vastupidi, see ei aita inimesi sugugi. Pealegi me kuulsime, et ministeerium peab ju kärpima oma valdkonnast 4,4 miljonit eurot. Ja kuulsime, et meie avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on juba praegugi teiste riikidega võrreldes madalaimate hulgas. Elementaarsel tasemel pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on ministeeriumi teatel lisavahendite vajadus ligi 150 miljonit eurot aastas,“ rääkis Kütt.

Istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.