1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. STOPP SEKSUAALHÄLVETELE! Nõustamistelefon seadusevastaste ja tervistkahjustavate tegude ennetamiseks
STOPP SEKSUAALHÄLVETELE! Nõustamistelefon seadusevastaste ja tervistkahjustavate tegude ennetamiseks

STOPP SEKSUAALHÄLVETELE! Nõustamistelefon seadusevastaste ja tervistkahjustavate tegude ennetamiseks

KäsiJuuni algul alustas Eestis tööd nõustamistelefon “Stopp“, mis mõeldud helistamiseks seksuaalhälvete alla kannatajatele, samuti seksuaalvägivalla ohvritele ja kõigile, kes teemakohaste probleemide üle muret tunnevad.

VAJAD ABI? HELISTA 6 66 51 20

Terviselehele rääkis uuest nõustamistelefonist psühhiaater ja seksuoloog Imre Rammul, kes on MTÜ Eesti Abikeskused juhatuse liige.

Alates 1988. aastast seksuoloogina tegutsev ja kliinilise seksuoloogi kvalifikatsiooni omav doktor Rammul märkis, et uus nõuandeliin pakub tarvidusel abi ja nõuannet nii seksuaalse vägivalla ohvritele, kui ka seksuaalhälbelistele inimestele, aga helistada võivad ka need, kes näiteks kahtlustavad, et seksuaalne ärakasutamine on sündimas nende naabrite, tuttavate või lähedaste juures.

Aga miks mitte ka erinevad spetsialistid, kes seksuaalhälbelise käitumisega oma ametitegevusest lähtuvalt kokku puutuvad ning seetõttu mingit asjassepuutuvat nõuannet vajavad. Või ka lihtsalt need, kes kahtlevad oma “normaalsuses”.

Milliste probleemide kohta on sagedamini nõu küsitud?

Mitmedki on nõustajate poole pöördunud piiripeal olevate probleemide tõttu, soovides teada, kas ma olen normaalne või mitte. Paraku on mõned  helistanud ka naljategemise pärast.

Kui suureks võiks tulevikus kujuneda nende helistajate arv, keda vaevavad näiteks sellised seksuaalhälbed nagu pedofiilia, ekshibitsionism ehk liputamine, vuajerism ehk piilumine?

Praegu on raske prognoosida, milline saab olema erinevate häirete all kannatajate osakaal helistajate hulgas. Seda statistikat saab teha mõni aeg hiljem. Küllap tuleb tulevikus ette helistamisi vägagi erinevatel seksuaalsete kõrvalekalletega seotud teemadel. Eks elu näitab.

Kuidas kulgeb asjade käik, kui abivajaja on oma mure nõustamistelefoni ära rääkinud ja ehk ka esimesi soovitusi saanud?

Ennekõike sõltub see kõne sisust. Kui helistab näiteks seksuaalse vägivalla ohver, kes tunneb, et ta juhtunus ka osalt ise süüdi oli, näiteks liigselt alkoholi tarbis, siis püüame tema personaalset süütunnet maandada. Samuti soovitame tal alles hoida asitõendid, kui see on vähegi võimalik, sest see vähendab võimalust, et kurjategija saab julgesti edasi toimetada.

Anname ülevaate ka kohtuekspertiisi protsessi olemusest. Tarvidusel aitame leida kontakti psühholoogi/psühhiaatriga või juhatame inimese esimese hooga turvakodusse – eks kõik on konkreetses juhtumis kinni.

Seksuaalhälvetega isikute nõustamise puhul peame esmatähtsaks seda, et kui see inimene pole midagi korda saatnud, siis ta seda ka ei teeks ja kui on, et siis välistada selliste tegude jätkumine – ja seda ikka ravimite ja psühhoteraapia kaudu.

Kuivõrd on aga põhjust helistada inimestel, kes arvavad, et seksuaalhälve on mõnel tema lähedasel, tuttaval, sõbral?

Ka sellisel juhul on helistamine igati põhjendatud. Üsna sageli tullakse ka kellegi teise murede pärast seksuoloogi ja psühhiaatri vastuvõtule.

Seksuaalhälbe mõistet on vist üldiselt keeruline klassifitseerida. Näiteks, kui aastakümneid tagasi peeti nor-mist kõrvalekaldumiseks ka anaal- või oraalseksi, siis nüüd on suhtumine selliste suguliste vahekordade eelistamisse tolerantsemaks muutnud?

Tõepoolest, piiride tõmbamine on keeruline ka spetsialistidele. Üldine arusaam on aga selline, et kui midagi seksuaalset toimub kahe inimese vahel vastastikusel kokkuleppel ja ohtu ei panda elu ja tervist, võib tegu lugeda legaalseks.

Kui sadomasohhism peaks mängu tulema seksuaalse eksperimenteerimise eesmärgil, pole ehk mõtet sellele ülemäärast tähelepanu pöörata.

Kui see on aga ainus viis seksuaalse rahulduse saamiseks ning seejuures häirib isikut või ka tema partnerit, tuleks ju probleemiga tegeleda.

Kuivõrd võib seksuaalhälve alguse saada pornograafiliste ja erootiliste piltide ja filmide pidevast vaatamisest?

On põhjust rääkida nn tingitud-reflektoorsest mehhanismist. Mul oli juhtum, kus poiss helistas erootikatelefonile, seal soovitati tal ennast rahuldada kasutades naistepesu ja see sai noormehe põhiliseks seksuaalstiimuliks. Aga samuti võib ka ühekordne ere seksuaalelamus domineerima jääda.

Mida üldistatuna öelda Eestis seksuaalhälvete levimise kohta, kas on põhjust muret tunda?

Probleemid on tõsised. Samas kindlasti mitte hullemad kui mõnes teises riigis. Pealegi on statistikat väga raske teha. Tänavaküsitluse järgi olukorda ju välja selgitada ei saa.

Kas seksuaalhälbed on kaasa sündinud või tekivad pigem elu vältel?

Sageli on nii, et inimene ei sünni hälbega, kuid tal on psüühilised eeldused selleks, et see või teine hälve võib tekkida. Kõikvõimalikud isiksusehäired võivad saada aluseks seksuaalhälbelisele käitumisele.

Kas seksuaalhälbest on põhjust rääkida ka juhtudel, kus näiteks üks mees või naine püüab olla intiimsuhetes võimalikult paljude partneritega?

Sellise partnerite vahetamise puhul on pigem tegemist seksisõltuvusega. Sageli tuleb aga tegeleda ka selliste probleemidega, sest selge on, et partneri elukaaslane või abikaasa üldiselt sellise olukorraga leppida ei taha.

Kordame üle ka seksuaalhälvete alase nõustamistelefoni numbri. 

Selleks telefoninumbriks on 6 66 51 20.

TerviseLeht-logo-1024x333

Terviselehe saab tellida SIIN!

Jaan-Ivo Lukas 

 

 

Head Uudised GoodNews