Home Kultuur Teater Taavi Tõnisson: Ronja on üks visuaalsemaid materjale, mida tean
Taavi Tõnisson: Ronja on üks visuaalsemaid materjale, mida tean

Taavi Tõnisson: Ronja on üks visuaalsemaid materjale, mida tean

Eesti Noorsooteatris esietendub pühapäeval, 6. veebruaril „Röövlitütar Ronja” Astrid Lindgreni samanimelise raamatu põhjal. Loo sõprusest, rasketest valikutest ja suureks saamisest toob lavale Taavi Tõnisson.

Ühel tormisel ööl käriseb ürgses metsas asuv röövliloss kõuekärgatusest pooleks. Samal hetkel sünnib Ronja – ronkmustade juustega uudishimulik ja julge tüdruk. Ronja õpib tundma metsa ja selle müstilisi olendeid, kuid kasvades mõistab, et maailm ja inimesed on palju mitmetahulisemad ja vastuolulisemad, kui esialgu arvata võiks. Mida tunneb laps, kui ta avastab, et sõnad ja teod ei käi alati kokku? Kui sinu parim sõber on su isa verivaenlase poeg?

„Ei tea vist ühtegi teist autorit, kes oleks mind niivõrd puudutanud lapsena ja ka nüüd,” rääkis lavastaja Taavi Tõnisson oma lemmikkirjanikust Astrid Lindgrenist. „Lihtsus, inimlikkus, soojus, armastus, igatsus, nukrus, rõõm, elamise julgus, fantaasia ja mängurõõm, võitlus selle eest, mis on õige – need märksõnad iseloomustavad kõiki tema lugusid. Neid lugedes tekib soov ka ise olla parem inimene. Lisaks on Ronja üks visuaalsemaid materjale, mida tean.”

„Röövlitütar Ronja” (1981, e.k 1987) jäi Lindgreni viimaseks pikemaks jutustuseks. Lastekirjanduse uurija Krista Kumbergi sõnul on Ronja lugu kirjaniku loomingus mõneti erandlik, kuna autor jälgib nimitegelase elu alates tema sünnihetkest ja kirjeldab isepäise teismelise ning perekonna suhteid. „Ennekõike on raamat isa ja tütre vahelistest suhetest. Isa toetab tütre iseseisvumist, kuid talub raskelt seda, et Ronjal tekib asjadest oma arusaam. Isa pole enam ühel hetkel tütre jaoks kõigutamatu autoriteet. Olulisemaks saab sõber. Ronja ja Birki sügavad ja puhtad tunded on kõikevõitvad,” kirjutas Kumberg.

Lavastuses kõlavad Liina Sumera muusika ja Leelo Tungla sõnadele loodud laulud.Lavastaja sõnul toetab muusika peategelase arenguliini, loob atmosfääri, kandes endas erinevaid teemasid ja emotsioone. „Leelo kirjutatud sõnades on sees eht-lindgrenlik lihtsus ja vägi, mis haakuvad meie peategelase ja ka teiste tegelaste läbielamiste ja armastuse, rõõmude ja hirmudega,” ütles Tõnisson.

Lavastus on kahes vaatuses, vanusele alates 7. eluaastast.

Autor Astrid Lindgren, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Siret Campbell, laulusõnade autor Leelo Tungal, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Kristel Maamägi, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater), helilooja Liina Sumera, helikujundaja Mikk Mengel, videokunstnik Alyona Movko-Mägi, liikumisjuht Olga Privis, lavavõitluse seadja Laura Nõlvak.

Mängivad Doris Tislar nimiosas, Joosep Uus, Leino Rei, Laura Kukk, Risto Vaidla, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Mart Müürisepp, Tiina Tõnis, Karl Sakrits, Mait Joorits, Steffi Pähn ja Jevgeni Moissejenko.

Teos jõuab lavale Nordiska Apsi loal. Autoriõigusi vahendas Eesti Teatri Agentuur.

Aprillis jõuavad lavale N. Gogoli „Sinel” (lav. Daniil Zandberg) ja paruness Eveline von Maydelli kunstist inspireeritud „Eveline ja Mina” (lav. Kersti Heinloo) ning suvelavastus tuleb Eve ja Indrek Koffi sulest. Mai lõpus toimuv Balti visuaalteatri esitlusfestival tutvustab Leedu, Läti ja Eesti visuaalteatrit nii kohalikule publikule kui ka rahvusvaheliste festivalide korraldajatele.