Tallinn sai uue linnapea
Tallinna linnavolikogu valis 11. aprilli erakorralisel istungil 45 poolthäälega linnapeaks senise volikogu esimehe Mihhail Kõlvarti.
Mihhail Kõlvarti kõne:
„Tänan teid usalduse ja toetuse eest. On väga suur au ja vastutus olla valitud nii väärikale ametikohale, kus on eelnevalt töötanud sellised ajaloolised isikud nagu Voldemar Lender ja Jaan Poska.
Pean oluliseks märkida, et osutusin valituks sümboolsel aastal – eelmisel aastal tähistasime Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, aga see aasta on eesti keele aasta ning tähistame ka 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Eesti keel on riigi sümbol. Eesti keel on eesti inimese identiteedi selgroog ja eesti kultuuri alus. Iga inimene, kes elab Eesti riigis, peab mõistma eesti keele tähtsust ning tajuma selle kultuurilist konteksti. Samas peame teadvustama, et ka venelastele ja teistele rahvustele, kes elavad meie kõrval, on nende enda keel ja kultuur oluline. Kultuurid rikastavad üksteist siis, kui nende vahel ei ole vastuseisu, kui kultuuri kandjad tunnevad ennast vabalt ja toetavad teineteist.
Koostöö soodustab arengut, sh ka poliitilist arengut. 115 aastat tagasi said eestlased esmakordselt enda kätte avaliku võimu Tallinna linnas. Eestlaste ja venelaste fraktsioonid panid seljad kokku, et sakslaste käest võim üle võtta ja olulisteks küsimusteks vajalik häälteenamus saada. Tallinnal on alati olnud eriline roll Eesti ajaloos, loomulikult ka iseseisvuse loomisel ja kujundamisel. Peagi 800. sünnipäeva tähistava Tallinna juhina on minu siht olla linnapea kõigile tallinlastele ning töötada kõigi linnaelanike heaks sõltumata sellest, mis on minu või nende emakeel.
Linnajuhtimise juures on oluline visioon ja seda toetav struktuur. Peame nägema linnapilti ja tulevikuperspektiivi tervikuna, see tähendab, et õige teekaardi joonistamiseks peame olema võimelised ette kujutama Tallinna linna 10, 20, aga ka 50 aasta pärast. Selles visioonis tahame näha, kuidas on kõik linnaelu valdkonnad omavahel seotud – linna planeerimine koos linnateenuste süsteemiga. Hea näide on haridusvaldkond, mis on seotud absoluutselt kõikide valdkondadega – linnaplaneerimisest ja sotsiaalhoolekandest hommikuste ummikuteni välja. Visioon tähendab oskust näha linnasüsteemi seoseid. Aga mitte ainult näha, vaid ka osata programmeerida igapäevast tegevust selliseks, et linn areneks harmooniliselt, et linna pakutavad teenused oleks kättesaadavad võimalikult paljudele ja sujuvalt korraldatud.
Struktuur peab aga visiooni toetama ning kuna visioon vajab alati täiendamist, siis vajab ka struktuur muutmist. Kui te küsite minult, kas on vaja muutusi linna struktuuris ja kas ma näen, et muutused tulevad, siis ma vastan jah. Aga need kindlasti ei tule Exceli tabeli järgi, me ei hakka lihtsalt vähendama asutuste ja ametnike arvu numbrite pärast. Me vajame sisulisi muutusi lähtuvalt linnaelanikele osutatavate teenuste kvaliteedist.
Tallinna arendamine on väärikas missioon, kuna nüüdisaegset euroopalikku linnasüsteemi arendades tuleb säilitada nii ajaloolisi kui ka keskkondlikke väärtusi. Annan endast parima.“
2017. aasta sügisest linnavolikogu esimehena töötanud Mihhail Kõlvart oli aastatel 2011-2017 Tallinna abilinnapea, kureerides hariduse-, kultuuri-, spordi, noorsootöö- ja integratsioonivaldkondade tegevust. Mihhail Kõlvart on Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige.
Mihhail Kõlvart asub linnapea ametikohale 12. aprillist.
Tallinna eelmine linnapea Taavi Aas siirdus riigikokku.
