Täna mälestatakse totalitaarsete režiimide ohvreid
Täna toimub Eesti Kommunismiohvrite memoriaalis mälestustseremoonia rahvusvahelise totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva puhul.
Tänavu 23. augustil möödub 82 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mille salaprotokollidega jagati Euroopa mõjusfäärideks, luues eeldused Teise maailmasõja puhkemiseks, mitme iseseisva riigi okupeerimiseks ja massirepressioonide laienemiseks.
Kell 16 toimub Eesti Kommunismiohvrite memoriaali koduaias mälestustseremoonia. Mälestustseremoonial kõnelevad justiitsminister Maris Lauri, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu. Mälestuspalvuse peab peapiiskop emeeritus Andres Põder. Tseremoonial musitseerib 2020. aasta noorte pärimusbändide konkursi võitja Duo Mann & Juula. Igaühel on võimalus asetada memoriaalile pärg või lillekimp.
Enne tseremooniat asetavad kell 15.50 ohvitseride mälestusmärgile pärja kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
„Paar päeva tagasi tähistasime kalli Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Meil oli õnne: meie iseseisvuse taastamine tollal toimus ilma ohvriteta, kuigi ärevaid hetki oli. Kuid ei tasu unustada, et kõik need tuhanded nimed kommunismiohvrite memoriaali seintel on märk inimestest, kes samuti on ohvrid – meie iseseisvuse hävitaja, Nõukogude repressiivaparaadi ohvrid,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri. „Inimestena peame seisma selle eest, et inimsusevastased kuriteod jääksid minevikku, kuid kui siiski leiab kurjus võimaluse end välja elada, järgneks sellele vääramatult karistus ja ohvrid saaksid väärikalt meeles peetud.“
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul on oluline süveneda 23. augusti 1939 konteksti. „Kaks totalitaarset suurriiki – natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik NSV Liit – leppisid kokku, et nad panevad toime rahvusvahelise kuriteo mitme vaba rahva vastu ja keegi ei suutnud neid tollal peatada. See on õppetund: demokraatiat ja vabadust tuleb kaitsta ka väljaspool kodu. Selleks on tarvis muu hulgas uurida ja teadvustada totalitarismi olemust ja mälestada selle ohvreid. Ka sel eesmärgil arendame koostöös riigiga Patarei vanglas rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi,“ ütles Metlev.
Eesti Mälu Instituut avas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud e-näituse Nõukogudevastase vastupanuvõitluse ajaloost. Näitus kajastab ajalooliste fotode, dokumentide, mälestuste ja ülevaadete abil kümnete tuhandete Eesti inimeste julgeid ja ennastohverdavaid tegusid ligi 50 okupatsiooniaasta vältel. Näitust „Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940-1991“ saab näha eesti, inglise ja vene keeles digikujul alaliselt siin ning füüsiliselt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu maantee poolses osas kuni septembri lõpuni.
Mälestuspäeva korraldavad justiitsministeerium, Eesti Mälu Instituut, Inimõiguste Instituut, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ja Eesti Memento Liit.
