Avaleht Eesti elu Täna on rahvusvaheline e-jäätmete päev
Täna on rahvusvaheline e-jäätmete päev

Täna on rahvusvaheline e-jäätmete päev

14. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist elektroonikajäätmete päeva. Eestis tähistatakse e-jäätmete päeva noortele suunatud sotsiaalmeedia kampaaniaga „Tulevik algas eile”.

Kampaania eesmärgiks on noori harida, millised on Eesti ja maailma elektroonikajäätmete suurimad probleemid ning kuidas on õige kasutu elektroonikaga ringi käia. Kampaania kutsub noori vanuses 16-26 märkama seisma jäänud e-jäätmeid ning tooma neid jäätmejaama, kus käitlemine toimub reeglipäraselt. Võistlusel saab osaleda sotsiaalmeedias elektroonikajäätmete jäätmejaama viimisest pilte postitades või lihtsalt teavitavat infot selle kohta edasi jagades. Noored saavad registreerida tiimi või osaleda individuaalselt siin. Kõik osavõtjad osalevad keskkonnasäästlike auhindade loosimises.

Hinnanguliselt tekkis 2019. aastal kogu planeedil 53,6 miljonit tonni e-jäätmeid, mis on pidevalt kasvanud. Prognooside kohaselt ulatub see 2030. aastaks 75 miljoni tonnini, mis on 9kg iga inimese kohta maailmas. E-jäätmetes on väärtuslikke materjale, mis soodustab ebaseaduslikku käitlemist. Näiteks 2019. aastal planeedil Maa tekkinud e-jäätmetes sisalduva tooraine väärtus oli umbes 51 miljardit eurot.

Margus Vetsa

Vähem kui 18% kogu Maa e-jäätmetest dokumenteeriti eelmisel aastal ametlikult ringlussevõetuna, ülejäänu kas veeti prügimäele, põletati või kaubeldi ebaseaduslikult ja töödeldi ebastandardsel viisil. Selle tulemuseks on väärtuslike ja ohtlike toorainete kaotus tarneahelast, mis omakorda põhjustab tõsiseid tervise-, keskkonna- ja ühiskondlikke probleeme.

„Kui olukord jätkab samal kursil ja me kohe midagi ette ei võta on meie laste ja lastelaste eluaja e-jäätmete numbrilised näitajad katastroofilised,” ütles Margus Vetsa, tootjavastutusorganisatsiooni EES-Ringlus juhatuse liige. „Seepärast kutsume üles noori üles teadlikumalt e-jäätmeid käitlema, sest nemad on need, kes hiljem selles keskkonnas peavad elama. Probleem on selles, et üha suureneva elektroonikaseadmete kasutuselevõtu juures leiab väga suur osa e-jäätmeid ebaseaduslikult käitlemist. Kuulutused stiilis „viime-su-kodutehnika-tasuta-ära“ võiksid teha tarbijaid ettevaatlikuks, sest viimased vastutavad oma kasutute seadmete õigetesse kätesse üleandmise eest ise,” sõnas Vetsa.

Vetsa saab aru soovist minna lihtsama ja soodsama vastupanu teed, kuid rõhutab, et see kõik tuleb meie tuleviku arvelt. „Muidugi on lihtne, kui keegi pakub, et tuleb ja viib tasuta su seadmed ära. Kuid on ka oht, et su seadet ei viida jäätmejaama, vaid kuskile kõrvalisse garaaži, kus see siis ohtlikult lahti harutatakse ja ohtlikud materjalid ning ained keskkonda paisatakse. Kui selline tegevus ei lõpe, on kannatanud ja kannatab tulevikus tugevalt nii meie kui meie laste elukvaliteet.“

Eestis kogutakse 10 000 tonni e-jäätmeid aastas, millest 5000 tonni kogutakse jäätmejaamade ja kogumispunktide kaudu kokku ning valdav enamus neist ümbertöötlemisel tekkinud materjalidest läheb ringlusesse. Umbes 50% (5000 tonni aastas) elektroonikajäätmetest liigub Eestis muid teid pidi ja nende materjalide ringlussevõtu kohta tootjad kinnitust anda ei saa.

Margus Vetsa: „Kui me eelmisel aastal püstitasime Telliskivi linnakusse e-majaka ja see sümboliseeris Eesti elektroonikajäätmete teket ühes päevas, siis tänavuseks on vastvalminud segaolmejäätmete uuringule tuginedes võimalik väita, et inimesed viskavad aastas prügikasti umbes 2500 tonni e-jäätmeid, mis võrdub 100 sellise e-majakaga.“

Seepärast on üks võtmevaldkond laiema avalikkuse ja noorte harimine. E-jäätmed on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas ja kümnendiga kasvab nende hulk 9 kg-ni inimese kohta aastas. Praegused noored saavad mõjutada, millises keskkonnas nemad ja nende lapsed tulevikus elama hakkavad. Meist endist algab kõik – nii tee keskkonnahoidlikuma Eesti kui parema iseendani.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga