Tanel Talve: ootame, et põhiseaduskomisjon võtaks riigireformi arutelu enda vedada
25. veebruaril koos ekspertidega nõu pidanud parlamendi riigireformi toetusrühm otsustas teha põhiseaduskomisjonile ettepaneku korraldada riigikogus veel kevadistungjärgu ajal oluliselt tähtsa küsimusena riigireformi arutelu.
„Plaanitava arutelu eesmärk on lükata käima riigireformi üheselt mõistetava kontseptsioon väljatöötamine parlamendi poolt. Riigireform on praegu väga lai mõiste, hõlmates erinevaid arusaamu, tõlgendusi ja plaane. Kuna iga asutus tegeleb praegu nö isikliku riigireformi elluviimisega ja ka erakondadel on kõigil sellest veidi erinev arusaam, siis on vaja, et riigikogu kui valitud esindajate kogu defineeriks riigireformi ja koostaks selle üldise kontseptsiooni. Oluline on jõuda selleni, et kõik asutused ja ka inimesed saaksid asjadest ühtemoodi aru,“ ütles riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.
Kohtumise sissejuhatuseks tegi majandusekspert ja ettevõtja Ott Pärna ülevaate Eesti sotsiaal-majanduslikest väljakutsetest, Soome kogemusest erakondade ülese arengupoliitikani jõudmisel ning erinevatest riigireformi plaanidest ja arusaamadest, milliseid on Eestis liikvel kümmekond. Pärna sõnul on ühisosa leidmiseks esmatähtis, et me lepiksime riigikogu tasandil ühiselt kokku kolm asja: miks meil riigireformi vaja on, mida me sellega saavutada tahame ja milliseid valdkondi see peaks katma – alles siis saame minna debateerima erinevate lahenduskäikude üle.
Vandeadvokaat Jüri Raidla kinnitusel pole riigireform eesmärk, vaid vahend. Eesmärk on ikka riigi ja rahva õnn ja heaolu ning Põhiseaduse preambulis sätestatud Eesti rahvuslike huvide järgimine pikas perspektiivis, rõhutas Raidla. „Eesti vajab pikaajalist vaadet, täna lähtutakse liiga palju lühiajalisest valimistsüklitest. Viimane aeg on alustada protsessidega, mis garanteerivad meie riigi ja rahva hea käekäigu ka Eesti Vabariigi järgmise 100-aastase perioodi jooksul,“ märkis Raidla.
Sotsiaaldemokraat Urve Palo sõnul on Eesti arengut takistamas suured vajakajäämised omavahelises koostöös. „Ka eraettevõtluses on nii, et kui näiteks turundus-, müügi- ja logistikaosakond koostööd ei tee, siis pole ka tulemust loota. Parlamendi sõnastatud riigireformi kontseptsioon aitaks ehitada sildu ministeeriumite ja muude täna „silotornidena“ tegutsevate organisatsioonide vahel,“ rääkis Palo.
Riigikogu riigireformi toetusrühmast osalesid koosolekul Riigikogu liikmed Laine Randjärv, Igor Gräzin, Ivari Padar, Andres Metsoja, Kristjan Kõljalg, Helmen Kütt ja Andres Herkel.
